Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eelarve lapitakse ettevõtja taskust

Ettevõtjate meelehärmiks plaanib riik uuest aastast eelarvesse lisaraha leida mitmete tasude tõstmisega. Maavarade ja merevedude uute tasude kehtestamist iseloomustab kiirustades vastuvõtmine ja ettevõtjate mittekaasamine.

Septembri keskel kinnitas keskkonnaministeerium Äripäevale, et kaevandamise tasu määrad on fikseeritud 2015. aastani, nagu valitsus 2009. aastal paika pani. 26. septembril sai järgmise aasta riigieelarve eelnõuga avalikuks aga uued, kordi kasvanud tasumäärad, mis valitsus oktoobri esimesel nädalal kinnitas.

Info kallinemisest Äripäevalt. Kaevandusfirmade hinnangul, nagu saab lugeda ka tänasel arvamusküljel, murdis tasude tõstmisega keskkonnaminister neile antud lubadust oluliste ja ettevõtteid puudutavatel teemadel neid võimalikult vara informeerida ning näevad hinnatõusu ebameeldiva üllatusena ning väidavad, et neid on infosulus hoitud.

Näiteks turbaliidu juhatuse liige ja turba vahendamisega tegeleva ASi Strenge juhataja Üllar Püvi sai turbale kehtestatud tasude tõusust teada Äripäevalt. "Ahah, mina nägin ühte graafikut, kus oli 2015," märkis ta.

Kui ametlikult, eelnõu seletuskirja kohaselt, on maksutõusu taga riigi poliitika suunata alternatiivseid ehitusmaterjale kasutama - näiteks kruusa asemel kasutada aheraine -, siis kaevandamisega tegelevate ettevõtete hinnangul on tegemist riigieelarve lappimisega. Maksutõus peaks tooma eelarvesse järgmise kolme aasta jooksul kokku 34 mln eurot.

Konkurentsivõime löögi all. Eksporditaval turbal on Eestis Lätiga võrreldes ressursitasud neli korda kallimad. "Kuidas peaks Eesti konkureerima Läti turuga, kui meil on ühine turg Saksamaa, Belgias ja Hollandis?" küsis Eesti Turbaliidu tegevdirektor Erki Niitlaan. Seni kehtinud määruse kohaselt pidanuks turba kaevandamine kallinema 2015. aastast.

Keskkonnaministeerium teatas läbi avalike suhete osakonna, et keskkonnatasude tõus hakkab piiratud ringi ettevõtteid mõjutama alles järgmise aasta augustis. "See puhveraeg on jäetud just selleks, et järgida maksunduse head tava ning anda ettevõtetele aega kohaneda. Kavandatavast muudatusest olid Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liit ja Eesti Turbaliit informeeritud enne istungit, kus valitsus vastava istungi vastu võttis," vastas Keskkonnaministeerium.

Ettevõtjad näevad seda teisiti. Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liidu juhatuse esimees Rain Voog ütles Äripäevale, et proua minister informeeris teda telefoni teel mõni tund enne valitsuse istungit, et selline seadusemuudatus tuleb. "Olid selgelt kokkulepitud määrad ja tõusud kuni 2015. aastani. Nüüd otsustas valitsus juurde väänata - kõikidel maavaradel tõuseb järgmine aasta kaevandustasudemäär üle 25%, järgnevatel aastatel 20%," lausus Voog. Tasudemäära tõus toob Vooga sõnul mingisuguse ahela, sest mõjud avalduvad teedeehituses, ehitusmaterjalide tootmises.

Hinnatõus viib kunded. Lisaks kaevandamistasude tõusule plaanib riik tõsta uuest aastast merevedusid puudutavaid tasusid - senised tuletorni-, navigatsiooni ja jäämurdjatasu asendataks veeteetasuga, mis tooks riigieelarvesse kuni 20 lisamiljonit ehk senisest kaks korda enam. Logistikuid paneb muretsema, et seaduse kohaselt peaksid jäämurdmise kinni maksma ka näiteks suvel Tallinna külastavad kruisiilaevad, mis seda teenust aga ei vaja ega kasuta. Eesti sadamatesse sisenemine kallineks kuni kuus korda ning see on firmadele, näiteks väetisetransiidiga tegelev DBT, juba klientide näol maksma läinud.

Tasu kehtestav meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse ei ole veel vastu võetud, kuid sellega kaasnevad rahasummad on tuleva aasta eelarves planeeritud.

Miks ei ole kaevandajad maksutõusuga rahul ja miks tasud kallinevad, loe tänasest Äripäevast.

Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.

Makromajandus