Pankrotiavaldus pole ainus "tööriist"

"Pankrotiavalduse esitamine annab rohkem võimalusi – pankrotihaldur saab uurida varasemaid tehinguid, esitada endiste juhatuse liikmete vastu nõudeid, tehinguid tagasi võtta jne," kommenteeris ta.

Lehise sõnul võib see mõnikord õnnestuda, aga teinekord peavad võlausaldajad peale maksma, et menetluskulud hüvitada. "Mõnikord võib pankrotimenetlusest kasu ka siis olla, kui raha otseselt ei saada – näiteks võib pankrotihaldur edastada materjalid prokuratuurile kriminaalmenetluse alustamiseks," märkis ta.

Varem võiski maksuameti passiivsus olla seotud sellega, et ei soovitud lisakulusid ja riske võtta, leidis maksumaksjate liidu juhatuse liige.

Pankrotimenetluse alternatiivina on Lehise sõnul MTA-l veel terve rida "tööriistu" – täitemenetlus võlgniku suhtes, nõude esitamine endise juhatuse liikme vastu, vara arestimine enne maksumenetluse lõppu, suuremate summade puhul ka kriminaalmenetlus juhatuse liikmete suhtes.

"Praktikas sõltub nende meetmete tõhusus arvatavasti eelkõige sellest, kui kiiresti MTA jõuab võlgade tekkimisele reageerida või maksupettuse avastada," märkis ta.

Praegu on üle 150 ettevõtte, kes jäävad süstemaatiliselt võlgu, tõdes maksu- ja tolliameti peadirektori asetäitja Egon Veermäe. Sellel aastal plaanib amet krooniliste võlglased pihtide vahele võtta ning hakab esitama neile pankrotiavaldusi.