Swed: taastuv välisnõudlus kosutab töötlevat tööstust

06. jaanuar 2014, 12:06

Eelmise aasta novembris kasvas töötleva tööstuse toodang aastases võrdluses teist kuud järjest. Kõige enam panustasid kasvu toiduainete, puidutöötlemise, kütteõlide ja elektriseadmete tootmise ettevõtted.

Pärast augustis ja septembris toimunud langust kasvas töötleva tööstuse toodang oktoobris 6% ja novembris 2%, teatas statistikaamet täna.

"Viimaste kuude jooksul ongi töötleva tööstuse kasvu toetanud kõige enam just toiduainete- ja puidutööstus. Toiduainete-, puidutööstuse ja elektriseadmete tootmise kasvu toetas müük ekspordiks. Kütteõlide toodang tuleb peamiselt kolmest ettevõttest, mistõttu võib selle tegevusala toodang koos ekspordiga olla küllaltki volatiilne," kommenteeris Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.

Samas pidurdas tema sõnul kõige enam töötleva tööstuse kasvu juba kolmandat kuud järjest languses olev elektroonikaseadmete tootmine. "Novembris vähenes elektroonikaseadmete tootmine aastases võrdluses 18%. Osalt põhjustas sellist langust aastatagune kiiresti kõrgele tõusnud võrdlusbaas, kui 2012. aasta novembris kasvas elektroonikatööstus 64%. Elektroonikatööstuse languse taga on müügi tugev vähenemine USA-sse, Rootsi ja Itaaliasse," selgitas Mertsina. "Kuigi elektroonikatööstuse toodang oli eelmise aasta teisel poolel languses, oli selle kasv esimesel poolaastal aastases võrdluses tugev (20%) ning andis sellega kogu aasta jooksul tugeva panuse töötleva tööstuse kasvu."

Vaatamata kaks kuud järjest kasvanud töötleva tööstuse toodangumahule on töötleva tööstuse uued tellimused veel siiski väikesed ja ebakindlad. "Kui aasta esimesel poolel kasvasid uued tellimused 8%, siis teisel poolaastal vähenesid 2%, novembris oli langus isegi 4%. Teisel poolaastal vähenesid nii ekspordi- kui kodumaisele turule müügi tellimused," märkis Mertsina.

Kui töötleva tööstuse müük välisturule oli eelmisel aastal selgelt langeva trendiga, kasvades aasta esimesel poolaastal üle 8% ning teisel poolaastal alla 2%, siis müük koduturule käitus oluliselt  stabiilsemalt, kasvades aasta esimese 11 kuuga 3%

"Töötleva tööstuse käekäik sõltub oluliselt välisnõudlusest, kuna 70% selle sektori toodangust müüakse välisturule," ütles Mertsina. "Eesti ekspordist 30% läheb euroalale. Kui oktoobris ja novembris näitas euroala ostujuhtide indeks (PMI) suhteliselt nõrka majanduskasvu, siis detsembris paranes olukord oluliselt – seda peamiselt töötleva tööstuse oodatava kiire kasvu toel. Töötleva tööstuse PMI tõusis detsembris 2,5 aasta kõrgeimale tasemele kasvava toodangu ja suuremate tellimuste, sealhulgas eksporditellimuste, toel."

Kui vaadata meie peamist kaubanduspartnerit euroalal, Soomet, siis on seal majanduskasvu taastumine väga vaevaline, tõi Mertsina näite. "Välisnõudlusest üksi ei piisa Soome majanduse ergutamiseks, kuna kulupõhine konkurentsivõime on veel jätkuvalt nõrk ja majanduse taastumist koormavad struktuursed muudatused. Maikuust alates töötleva tööstuse langus küll selgelt aeglustus, kuid novembris muutus pilt taas halvemaks. Samuti ei kasva prognoosi kohaselt sellel aastal meie põhjanaabrite eratarbimine ning tugeva surve all oleva riigirahanduse tõttu on valitsussektori kulutused piiratud," hindas Mertsina.

"Rootsi väliskaubandus oli novembris jätkuvalt languses," jätkas ta. "Samuti oli oktoobris languses ka tööstustoodang, kuigi trend on paranemise suunas. Kui eelmisel aastal oli Rootsi majanduskasv aasta lõpu suunas pigem aeglustuv, siis selleks aastaks on oodata majanduskasvu paranemist peamiselt ekspansiivsema eelarvepoliitika, paraneva tööturu ja eratarbimise toel." Samuti peaks tema sõnul välisnõudluse toel paranema ka Rootsi ettevõtete eksport ja investeerimine.

Mertsina sõnul oli Venemaa töötlev tööstus languses eelmise aasta maikuust alates ning ka selle sektori detsembri PMI näitab languse süvenemist. Vähenemas on nii uued tellimused kui välisturgude nõudlus Venemaa kaupade järele. "Kuna tootmine on vähenenud, on ettevõtted vähendanud ka sisendite sisseostmist. Lisaks muudab nõrk rubla imporditud kaubad kallimaks. Samas pole see tootjahindu veel oluliselt kergitanud. Nõrgenenud on ka Venemaa sisenõudlus. Siiski võib sellel aastal oodata meie idanaabri majanduskasvu kiirenemist peamiselt eratarbimise ja laenukasvu ning investeeringute toel," prognoosis ta.

Euroala majandus kasvab Mertsina sõnul tasapisi, koos sellega hakkab suurenev välisnõudlus meie ekspordivõimalusi ning töötleva tööstuse kasvu toetama. "Välisnõudluse taastumine on aga väga vaevaline. Ilmselt suuremaks mureks meie ettevõtetele jäävad veel lähiajal Venemaa ja Soome turud. Kuna nende osakaal kaupade koguekspordis on 29%, siis halvendab nende majanduste nõrkus oluliselt kogu meie eksporti," rääkis Mertsina. "Samas liiguvad ka need riigid vaevaliselt paranemise suunas, mis peaks sellel aastal nõudlust parandama."

Lisaks on tugev euro praegu soodne eksportimiseks väljapoole euroala. Euro oodatav nõrgenemine muudab aga ekspordi suhteliselt kallimaks, kuid muudab imporditud sisendid odavamaks, lisas Mertsina.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    06. January 2014, 12:06
    Otsi:

    Ava täpsem otsing