Reede 9. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Omavalitsuste investeeringud sõltuvad välisrahast

Indrek Kald 08. jaanuar 2014, 12:24

Kuna omavalitsustel investeerimiseks raha ei jätku, kavandatakse enamjaolt investeeringuid sõltuvalt sellest, mille jaoks on kusagilt fondist võimalik raha saada, teatas Riigikontroll.

Tihti on omavalitsustel enda lähiaastate investeeringuvajadused lõpuni läbi mõtlemata ning peamised strateegiadokumendid - eelarvestrateegia, arengukava ja valdkondlikud arengukavad - pole kavandatavate investeeringute poolest omavahel kooskõlas, selgus auditist.

Riigikontroll auditeeris investeeringute kavandamist valdades ja linnades ja võrdles seda 2007. aasta olukorraga. Kui 2007 tegid omavalitsused ca 70% investeeringuid oma rahaga, siis viis aastat hiljem oli see protsent vähenenud 36ni.

Peamiseks vahendiks, millega kohalikul tasandil eluliselt vajalikke investeeringuid tehakse, on kujunenud Euroopa Liidu tõukefondid. 2012. aastal investeerisid omavalitsused 217,6 miljoni euro ulatuses, mis on ligikaudu 30% omavalitsuste maksutuludest.

Et nii suurel hulgal investeerida, peab see olema hästi kavandatud, et investeeringu elluviimine ja haldamine oleks hiljem jätkusuutlik. Samuti on oluline, et tehakse eelkõige neid investeeringuid, mida kohalikud maksumaksjad peavad oluliseks, teatas Riigikontroll.

Vaadeldes auditis hõlmatud 13 omavalitsuses igaühe kolme suuremat investeeringut aastail 2010-12, leidis Riigikontroll, et vaid 15% nendest on tehtud ilma välisvahendite abita. Üheksa omavalitsust 13st olid kõigi kolme investeeringu elluviimiseks kaasanud välisraha.

Ka pole omavalitsuste arengudokumentide süsteem Riigikontrolli teatel läbi mõeldud. Kõik auditeeritud omavalitsused olid nõutud eelarvestrateegia 2012. aastal küll kehtestanud, kuid pea pooltel neist ei haakunud eelarvestrateegias plaanitud investeeringud arengukavas ettenähtuga.

Samuti oli enamik auditeeritud 13 omavalitsusest perioodil 2010–12 korra või enam teinud üle 20 000 euro suuruse investeeringu, mis ei kajastunud selle omavalitsuse arengukava investeeringuid käsitlevas osas.

Lisaks leidis Riigikontroll kohalike omavalitsuste finantsplaneerimises muid nõrku kohti. Näiteks analüüsivad vallad ja linnad investeeringuobjektidele tasuvust ja teostatavust ning tulevikukulusid vaid siis, kui rahastaja nõuab. Seetõttu langetavad volikogud investeerimisotsuseid, ilma et neil oleks otsustamise ajal täpset finantsinfot: finantsarvutused, investeeringu lõplik maksumus, kogu investeeringu finantseerimine jms. Riigikontroll leidis investeeringute kavandamisel ning elluviimisel puudusi kõigis auditeeritud 13 omavalitsuses.

Olukorras, kus enamiku investeeringute tegelik elluviimine sõltub võimalusest saada välisraha ning sellised rahastamisotsused pole nelja aasta peale ette teada, on omavalitsused oma eelarvestrateegiat koostades suurtes raskustes. Seesuguses olukorras ei olegi ilmselt võimalik luua ideaalset investeeringute planeerimise süsteemi, teatas Riigikontroll.

Kui valdade ja linnade investeeringutesse kavatsetakse edaspidigi suunata lõviosa rahast riigi poolt ja projektipõhiselt, pole omavalitsustelt praeguse detailsusega pikemaajaliste finantsplaanide nõudmine enne riigi investeeringukavade avalikustamist põhjendatud. Küll võiks aga riik juba praegu otsustada, millise investeerimisvõimekusega omavalitsusi ideaalis näha tahetakse.

Riigikontroll leiab, et ministeeriumidel puudub valdkondadeüleselt ühtne omavalitsustemaatika käsitlus. Kuigi on arutatud, kuidas uuel Euroopa Liidu programmiperioodil (2014–20) jagada raha nii, et vähendada omavalitsuste sõltumist tõukefondidest ning parandada samal ajal nende investeerimisvõimekust, ei näe rahandusministeerium, kuidas seda eesmärki täita seni, kuni omavalitsuste rahastamise süsteemi või tulubaasi ümberkujundamise asjus ühtne arusaam puudub.

Ka regionaalministri esindajatel puudub seisukoht, milliseid investeeringuid ja millises ulatuses peaksid omavalitsused tegema ideaalis oma raha eest ja kui suures osas saama investeeringutoetust.

Veel toob Riigikontroll auditiaruandes välja puudusi, millele juhtis tähelepanu juba 2007. aasta auditi käigus. Senini ei ole investeeringutoetusi jagavatel asutustel ülevaadet omavalitsuste prioriteetidest ega finantssuutlikkusest, mida arvestada toetuste jagamisel. Kuigi praeguseks on rahandusministeeriumil omavalitsuste eelarvestrateegiate näol sellised andmed olemas, ei ole neid süstematiseeritud nii, et investeeringutoetusi jagavad asutused saaksid neid kasutada oma töö paremaks korraldamiseks.

Näiteks selgus auditi käigus, et seitse auditeeritut omavalitsust 13st on saanud riigi toetust sellisteks investeeringuteks, mida ei olnud planeeritud nende arengukava investeeringuid käsitlevas osas.

Auditi tulemusel andis Riigikontroll mitmeid soovitusi rahandusministrile ja regionaalministrile. Muu hulgas soovitatakse rahandusministril analüüsida kohaliku omavalitsuse investeerimisvõimekust ja finantssuutlikkust ning koostöös regionaalministriga kujundada ühiselt seisukohad omavalitsuste rahastamise poliitika tulevikuplaanide osas. Vajaduse korral tuleb omavalitsuse rahastamise süsteemi muuta nii, et oleks tagatud nende finantsiline jätkusuutlikkus.

Riigikontroll korraldas kohalike omavalitsuste investeeringute kohta järelauditi, et selgitada välja, kas 2007. aasta auditi käigus ilmnenud probleemid on lahenenud ning vahepealsed muudatused asjaomastes seadustes on kaasa toonud uusi probleeme. Vaatluse alla võeti valdade ja linnade investeeringute kavandamine ja elluviimine aastail 2010–12. Järelaudit hõlmas 13 omavalitsust nende 30 hulgast, keda oli auditeeritud 2007. aastal.

Lisaks olid auditeeritute hulgas rahandus- ja siseministeerium. Aastail 2010–12 tegid Eesti kohalikud omavalitsused investeeringuid kokku 490,3 miljoni euro ulatuses.

Riigikontrolli auditi põhisõnumid:
* Et KOVide investeerimisraha tuleb suuremalt jaolt välisrahast, siis investeeritakse objektidesse, mille jaoks on seda raha võimalik kasutada. See, kas ja millesse on vaja tegelikkuses investeerida, võib osutuda teisejärguliseks. Teiste sõnadega – on oht, et kui tekib võimalus kuskilt raha taotleda/saada, mõeldakse kiirkorras välja objekt, millele seda raha kulutada; mitte nii, et kõigepealt mõeldakse, mida vaja on, ja siis otsitakse rahastamisvõimalusi.

* Vallad ja linnad analüüsivad investeeringuobjektide tasuvust ja teostatavust ning tulevikukulusid vaid siis, kui rahastaja nõuab. Seetõttu võtavad volikogud vastu investeerimisotsuseid, ilma et neil oleks selge pilt, kas tulevikus suudetakse ka kavandatut ülal pidada.

* Riik võiks juba praegu otsustada, millise investeerimisvõimekusega omavalitsusi ideaalis näha tahetakse ehk millised on omavalitsuste rahastamise poliitika tulevikuplaanid. Tuleb jõuda selgusele, kuidas muuta omavalitsuste rahastamise süsteemi nii, et oleks tagatud nende finantsiline jätkusuutlikkus. Seejuures peab olema määratud kindlaks, milliseid investeeringuid ja millises ulatuses peaksid omavalitsused tegema oma raha eest ja kui suures osas saama investeeringutoetust.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
08. January 2014, 12:24
Otsi:

Ava täpsem otsing