Euroraha kiirendab omavalitsuste arengut

20. jaanuar 2014, 10:34

Euroraha ei jagata selle järgi, kuidas kohalik omavalitsus suudab vastavalt võimalustele raha n-ö koju tuua. Euroraha eesmärk on Eesti majanduse ja taristu arendamine ning tänu sellele tuuakse vajalike projektide elluviimine ajas ettepoole, selgitab rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna juhataja Sulev Liivik.

Kui seni on euroraha toel korda saanud peamiselt teed, hooned ja torud, siis uuel rahastusperioodil on kavas tõsta kohalike omavalitsuste konkurentsivõimet ja võimekust osutada avalikke teenuseid. Kui omavalitsuse projekt vastab toetusmeetme tingimustele ja eesmärkidele, konkureerib see samadel alustel kõikide teiste projektidega ka uuel perioodil.

Riigikontrolli audit kohalike omavalitsuste investeeringute kohta peegeldab kriisiaegset olukorda, kui järsk tulude vähenemine puudutas kogu valitsussektorit. Selle tõttu pidid korrektuure kuludes tegema nii keskvalitsus kui omavalitsused. Majanduslanguse ja ka erakorraliste laenupiirangute tõttu suurenes euroraha ja muu välisabi (sh CO2 rahad) osakaal omavalitsuste investeeringutes 2009. aasta 24%-lt 2011. aastaks üle 40%. Seda mõjutas osaliselt ka valitsuse toonane otsus ELi struktuuriraha kiiremini kasutusele võtta, et suurendada majanduskasvu ja tööhõivet.

Juba 2012. aastal hakkas euroraha osakaal omavalitsuste investeeringutes taas vähenema ning prognoosi järgi saab omavalitsuste investeerimisvõime olema struktuurivahendite 2014–2020 perioodil kõrgem. Seetõttu ei saa auditis tehtud järeldust omavalistuste suure välistoetuste osakaalu kohta laiendada tulevastele aastatele.

Mis puudutab riigikontrolli kriitikat dokumentide ebakõlast kavandatavate investeeringutega, siis omavalitsuste arengukavas plaanitaksegi kõik prioriteetsed tegevused, kuid eelarvestrateegias kajastatakse ainult rahalise kattega tegevused ja investeeringud. Kui strateegias kajastuksid kõik soovinvesteeringud, halveneks võimalus hinnata, mida omavalitsus suudab lähtuvalt finantsvõimalustest ellu viia ja kuidas see mõjutab tema finantssuutlikkust. Iga omavalitsus peab samas ise otsustama, millised objektid on eelarvestrateegias kavandamiseks olulised.

Kohalike omavalitsuste rahastamispõhimõtete kujundamisega tegeleb rahandusministeerium koostöös seadusandja, ministeeriumide ja omavalitsusliitudega aga pidevalt ning riigikogus arutatava riigieelarve seaduse eelnõuga ongi kavas korrastada riigieelarvest antavate toetuste süsteemi.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
20. January 2014, 10:56
Otsi:

Ava täpsem otsing