Eurotsooni kindlustunne 2,5 aasta tipus, ka Soome kosub

Tegemist on kõrgeima skooriga pärast 2011. aasta juunit. Tervet Euroopa Liitu hõlmav kindlustustunde indikaator jätkas samas trendis tõusu, kerkides 102,1 punktilt 103,5 punktini.

Komisjoni sõnul tõstsid euroalal kindlustunnet enim jaesektor (-7,8 punktilt -5,1 punktini) ja tarbijad (-15,4 punktilt -13,6 punktini). Samuti oli kõrge reiting teenusepakkujatel (-0,9 punktilt 0,2 punktini). Tööstuses oli olukord mõõdukalt hea (-3,9 punktilt -3,4 punktini). Ehitussektoris olid näitajad endiselt nõrgad, ehkki kuuga oli näha tellimusteportfelli seisu paremaks muutumist (-30,7 punktilt -27,1 punktini) ja samuti ollakse vähem pessimistlikum tööjõuturu osas.

12 kuu jooksul paranesid eurotsoonis tervikuna näitajad kõigis sektorites v.a. ehitussektoris, kus indeks jäi samale tasemele.

Majandususaldus paranes detsembris kolmest suurriigist viies. Hispaanias 96 punktilt 100ni, Itaalias 93,9-lt 96,2 punktini ja Hollandis 96,4 punktilt 97,9 punktini. Saksamaa kindlustustunne püsis jätkuvalt kõrge (tõus 105,7 punktilt 106 punktini) ning Prantsusmaal oli jätkuvalt pigem nõrgapoolne (tõus 95,0 punktilt 95,3 punktini).

Euroopa Liidus on kõige kõrgem usaldusindeks hetkel üllatuslikult Ungaris, kus see hüppas kuuga 110,9 punktilt 115,3 punktini, ning nõrgim Küprosel, kus see näitas siiski kuuga mõõdukat paranemist (84,6 punktilt 87,1 punktini).

Eesti kindlustunde indeks langes kuuga 103,8 punktilt 102,7 punktini, kuid oli tervikuna aasta lõikes üsnagi stabiilne (kõikus 100,5 ja 103,8 punkti vahel).

Eurotsooniga ühinenud Läti kindlustustunde indeks tõusis detsembris 104,4 punktilt 104,8 punkti ja Leedu indikaator 102,3 punktilt 103,8 punktini.

Aasta viimasel kuul toimus märkimisväärne kindlustustunde paranemine ka juba pikka aega kiratsenud Soomes (94,5 punktilt 96,9 punktini) ning jätkuvalt oli väga hea olukord meie teise lähinaabri Rootsi juures (indeks tõusis 107,6 punktilt aasta kõrgeimat taset tähistava 108,3 punktini).