Teisipäev 24. jaanuar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Läti noolib Eestilt konkurentsieelist

17. jaanuar 2014, 00:00

Naaberriigis Lätis hakkas sellest aastast kehtima sotsiaalmaksu lagi. Maksueksperdi Lasse Lehise sõnul oli ka Eesti riigil see plaan, kuid löödi kartma, sest otsus ei olnud väidetavalt valimiste valguses populaarne.

“Eesti peaks kindlasti kehtestama sotsiaalmaksu lae ja esialgu lubas valitsus seda ka 2014. aastal teha, kuid siis lõi kartma, sest valijate põhimassi silmis ei ole selline otsus populaarne,” kommenteeris Lehis küsimust, kas ka Eestis võiks olla sotsiaalmaksu lagi.

Lehise hinnangul oleks maksulagi põhjendatud sellega, et mida suurem sissetulek, seda väiksem on seos makstud maksu ja vastusaadava hüve vahel, ning kuna sotsiaalmaks toimib kindlustuspõhimõttel, siis on see oluline.

Selleks, et Eestis Läti maksumuudatust ära kasutada, ei ole Lehise sõnul vaja Lätis eraldi juriidilist isikut luua ega isegi mitte filiaali asutada. “Piisab vaid sellest, kui töötajaga töölepingus kokku leppida töö tegemise kohana Läti ja registreerida tööandja Läti maksuametis,” tõi Lehis välja ettevõtjaid ilmselt huvitava aspekt.

“Usun, et seda hakatakse mingis mahus kindlasti ära kasutama, aga kui palju, seda ei oska küll ennustada,” lisas ta.

Välisinvestorile argument. Ka ettevõtja ja tööandjate keskliidu juht Jüri Käo kiitis Läti sammu. “See on mõistlik mõte Lätil, mina igati toetan seda. Kuskil peab see piir olema. Läti saab sellega teatud konkurentsieelise, Eestil tasuks seda kindlasti ka kaaluda,” märkis Käo.

Seda, et ettevõtted hakkaksid end nüüd massiliselt Lätti ümber registreerima, Käo väga ei usu. “Mingil määral kindlasti, aga see pole ainuke asi, mis sellist otsust mõjutaks. Aga eks välisinvestorid kaaluvad kõiki üksikasju,” ütles Käo.

“Ma arvan, et Eesti võiks ka seda rakendada,” ütles Käo ja nentis, et ega see populaarne otsus pole. “Et kuidas me siis nüüd rikastele mingisuguseid soodustusi teeme, valija hääli see ka ei too... Nüüd on seda aga võib-olla lihtsam teha, sest lätlased on selle ära teinud,” rääkis Käo.

Kui tahta maksuasjades mingeid muutusi teha, siis on Käo hinnangul selleks praegu viimane aeg, sest uued valimised on varsti ukse ees. “Sügisel siin keegi enam midagi tegema ei hakka,” tõdes ta.

Ligi soovitab kainet pead. Rahandusminister Jürgen Ligi avaldas oma kommentaaris heameelt selle üle, et Läti mõtleb ettevõtjasõbralikult  ning tuletab ehk meie valijale ka kõrvalt meelde, et heaolu võti on investeeringud ja töökohad.

“Kusjuures tarku töökohti tuleb juurde tahta, mitte astmeliselt kasvavalt maksustades tõrjuda,” märkis Ligi.

“Teatud kiusatusi selline muudatus võib tekitada, ent selle mõju suhtes tuleb siiski säilitada kaine pea. See saab pakkuda vaid väga väikest kulude kokkuhoidu ega ole sihitud,” tõdes Ligi.

“Meie pakume säästlikuma ja mitteprovokatiivse alternatiivina EASi arendustöötaja toetust, mis ei tohiks anda alust nõuda astmelist tulumaksu, mis sotsmaksu laega lahutamatult koos kipub käima,” lisas ta.

Ligi näeb Eesti eeliseid. “Kui vaid rahandusest rääkida, siis kui peaksin selle lae kõrvale valima struktuurse eelarveaugu, 24%se tulumaksu, poole madalama maksuvaba miinimumi, 21%se käibemaksu, auto- ja kinnisvaramaksu (rääkimata käibedeklaratsiooni lisast ja sõiduauto mahaarvamise piirangust, mida meiegi plaanime), eelistan maksusüsteemi poolest kindlalt Eestit,” ütles Ligi.

Sõerd loetleb Läti eeliseid. Riigikogu rahanduskomisjoni liikme Aivar Sõerdi hinnangul suurendab Läti julge samm piirkonnas nende konkurentsieelist. Sõerdi arvates on see Läti puhul loogiline areng, sest nad on ka varem rakendanud poliitikaid, et meelitada riiki valdusühinguid, mis luuakse reeglina suurte ettevõtete varade ja juhtimisfunktsioonide haldamiseks.

Läti on Sõerdi kinnitusel kehtestanud varasemalt ka maksuvabastuse emaettevõtja tütarettevõtte osaluse võõrandamisest saadud tulult. “Kusjuures siin ei ole Läti erand, vaid samasugune reegel on ka paljudel teistel riikidel,” kinnitas Sõerd.

Eesti äriühingu kaudu osalusi omades tuleb osaluse müügist saadud tulult maksta tulumaksu tulu jaotamisel ja dividendide tulumaksumäär ei ole meil juba ammu enam Sõerdi sõnul konkurentsivõimeline. “Kui meie dividendide tulumaksumäär on 21/79 ehk 26,58%, siis Lätis on dividendi maksumäär 15%. Sama suur on neil ka ettevõtte üldine tulumaksumäär. Osaluste müügile aga rakendub maksuvabastus,” selgitas ta.

Sõerd lisas, et sotsiaalmaksu lae taaskehtestamine võib olla teadlik jätk poliitikale meelitada Lätti valdusühinguid.

Sõerdi hinnangul on valdusfirmade puhul reeglina tegu kõrgepalgaliste töökohtadega, lisaks lisavad need nõudlust advokaadi- ja audiitor­teenuste pakkumisega tegelevatele firmadele ning kõikvõimalikele tugiteenustele hotellide ja restoranideni välja.

Sõerd tuletas meelde, et Läti plussiks on meiega võrreldes ka parem ühendus Euroopa pealinnadega. Samas on tema sõnul Lätis meiega võrreldes veidi kõrgem üldine sotsiaalmaksu määr ja käibemaksumäär.

“Lisaks maksusüsteemile on kindlasti ka muid argumente, miks valik ühe või teise riigi kasuks teha. Aga igal juhul on Lätil omad konkurentsi­eeliseid, et saada riiki juurde investeeringuid ja töökohti,” arvas Sõerd. “On samuti teada, et Läti alandab üksikisiku tulumaksu tänavuselt 22%-lt 20%-le 2015. aastaks. Lätlased soovivad tõsta ka tulumaksuvaba miinimumi,” loetles ta.

 

Kaks küsimust

  • Kuidas Läti maksumuudatus Eestile mõjuda võib?

Sotsiaalmaksu ülempiir peaks muutma atraktiivseks kõrgema palga ja lisandväärtusega töökohtade loomise.
Kindlasti on selliste üle 3900eurose kuupalgaga töökohtade arv Baltikumis piiratud, kuid mõne ettevõtja otsust võib see küll kallutada tippjuhti palkama pigem Riiga kui Tallinna või Vilniusse.
Seega eks aeg näitab, kuhu liiguvad Baltikumi juhtivad töökohad ning kas see viib Eestit rohkem perifeeriasse. Siiski on see oht reaalne, sest sageli saavad kaupade/teenuste tellimusi just nende riikide ettevõtjad, kus asuvad peakontorid.

  • Kas Eesti võiks ka sotsiaalmaksu lae kehtestada?

Eestis on seda tõsiselt kaalutud ja tänu Teenusmajanduse Koja tegevusele jõudis see ettepanek ka koalitsioonileppesse. On siiski kahtlane, kas see kehtestatakse, sest kardetakse negatiivset mõju riigieelarve tuludele.
Siiski ei tohiks alahinnata kaudset kasu, mis tekib seeläbi, et Eesti tööjõud muutuks konkurentsivõimelisemaks kõrgema lisandväärtusega sektorites ning annaks selge sõnumi ümberkaudsetele riikidele, et Eestis on hea koht kõrgepalgaliste töökohtade loomiseks.
Samuti annaks see tööandjatele võimaluse palka tõsta ilma oma kasumlikkust vähendamata ning seeläbi ehk hoida ka teatud valdkondade inimesi (näiteks arstid, IT-sektor) välismaale lahkumast.
Samas kaasneks sotsiaalmaksu ülempiiriga ka sotsiaalhüvede ülempiir ehk haige kõrgepalgaline ei saaks enam haigusraha, lähtudes oma keskmisest palgast, vaid oluliselt väiksemast summast.

Ranno Tingas, Tax & Legal Servicesi partner

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
16. January 2014, 19:58
Otsi:

Ava täpsem otsing