Saavutamas soovitud edu Venemaal

20. jaanuar 2014, 00:00

Rohkem kui kümnendi idanaabrile ehitanud Irest Ehituse juht ja suuromanik Rein Kiudsoo on saavutamas soovitud eesmärki Venemaal. Tänavu peaks käive jõudma 25–30 miljoni euroni, mis on Kiudsoo sõnul just see piir, millest tema jõud veel üle käib.

“Mulle meeldib kõike hoida enda kontrolli all, kaasa arvatud, mida töömehed teevad. Mulle meeldib olla kõigega kursis. 25–30miljonilise käibega suudan ma veel kõike kontrollida,” ütles Kiudsoo. “Meile on Venemaal pakutud igasuguseid kaubanduskeskusi, et tulge ehitage veel, aga me ei taha 20–30 miljoni eurosest käibest suuremaks kasvada. Parem teeme 2–3 kauplust hästi kui viis kehvalt,” iseloomustas ettevõtte strateegiat Kiudsoo, kes käis mullu 40 korda Venemaal objektidel. Iresti juht selgitab, et talle meeldib otsuseid kohapeal ja kohe vastu võtta. Kuigi vahel võib see tema enda hinnangul viga olla, meeldib talle muutustele kiiresti reageerida.

Selleks aastaks on Irestil Venemaal kaks suurt lepingut, mis hõlmavad kumbki ligi 12 000 m2 keskuse ehitamist. Esimene on Soome firma Kesko toidukauplus K-Ruoka ja teine K-Rauta ehitusmaterjalide pood. Kuigi tellija palvel ei saa Kiudsoo ehituslepingute hinda avaldada, jääb see tema kinnitusel 10 miljoni euro kanti. Firmajuht usub, et 2014. aasta tuleb Iresti jaoks käibelt seni edukaim, oodata on 25–30 miljoni eurost müügitulu.

Ehituse alustamine Venemaal ajamahukas. Kiudsoo sõnul saab Eestis hakata ehitama kohe, kui alltöövõtjaga on kokkulepe saavutatud. Venemaal mitte. “Kui hakata Venemaal alltöövõtjaid valima, tuleb viis lipsustatud härrat, hästi lõhnastatud ja diplomaadikohvriga. Ütlevad, et mingit probleemi ei ole. Kui saad kellegagi kokkuleppele, siis probleemid algavad,” iseloomustas Iresti juht olukorda.

Vabandused alati varnast võtta. Samuti võib teisel pool idapiiri uute ehitajatega tihti tekkida probleeme, et mehed ei suuda kuidagi töödega alustada. “Täna on reede! No kes siis reedel alustab?” toob Kiudsoo ehitajate vabandustest ühe näite. “Esmaspäeval? Raske päev... no kuidas esmaspäeval? Teisipäeval alustame,” jätkavad mehed pärast nädalavahetust tööde edasilükkamisega. Samuti ütlevad uued ehitajad, et ei jõua teiselt objektilt tagasi või on ehitusmaterjalidega mingid probleemid. Takistusi tekib vahel ka tööde lõpetamisega, kui mehed ei saa hakkama viimistlusega. Seetõttu on Irest hakanud eelistama järeleproovitud firmasid, kelle nad on “välja õpetanud” ja kes suudavad töödele anda korraliku lihvi.

Kiudsoo sõnul on Venemaal raske leida kohalikku ehitajat, kes oleks nõus tegema lihtsaid abi- ja koristustöid. Vene ehitaja kiidab tihti, mida kõike ta teha oskab,  kuid Iresti juhi sõnul tähendab see reaalsuses vastupidist. Seetõttu kasutab Eesti ehitusfirma töötajaid ka endistest liiduvabariikidest.

Suure erinevusena toob Kiudsoo ka ettemaksu, mida Eestis ei nõuta. Iresti juhi sõnul ei hakka Venemaal leping enne kehtimagi, kui alltöövõtja pole saanud raha. Nüüdseks on ta suutnud välja sõeluda kindlad firmad, kellega koos töötada.

Lisaks on paberimajandus palju mahukam kui Eestis. Kui mõnel ehitustöö tellijal on Venemaal maatükk ostetud, läheb ehitusloa saamiseni Kiudsoo sõnul aega üldiselt umbes aasta.

Venemaalt töötajate palkamine odavam. Kuigi Eestis võib 2014. aastal tekkida ehitajate ülejääk, soovib Kiudsoo ikkagi keskenduda töötajate leidmisele Venemaalt, kuna kulud jääksid väiksemaks.

Samuti rõhub Kiudsoo lojaalsusele. Iresti juht ei soovi pikemat aega töötanud mehi kergekäeliselt välja vahetada. “Kui täna on mees peaaegu 60aastane ja töötanud meil ligi 20 aastat, kuidas siis saab teda jätta…?” ütleb Kiudsoo. Ta toob näite ühest kurdist maalrist, kes töötas Irestis ligi 15 aastat tagasi viimistlejana, kuid pärast viimistlusteenuste pakkumise lõpetamist on maalrit rakendatud muudel töödel. “Oma inimesi ikka hätta ei jäta,” põhjendas Iresti juht.

Arvestades Eesti ehitusturu hetkeseisu, keskendub Kiudsoo praegu peaasjalikult idaturule. “Tegime eelmisel aastal Eestis alltöövõttu. Kui hiljem kulud kokku lüüa ja ametlikult kõik maksud maksta, siis Eestis on raske välja tulla. Heal juhul tuleb nulli,” ütles Kiudsoo.

Venemaal on Irest nüüdseks peatöövõtjana ehitanud ligi 15 Selveri ja Rimi sarnast kaubanduskeskust nagu O’Key ja Lenta. Kogemust on saadud nii Jaroslavis, Moskvas kui ka Tuulas. Venemaal eelistab Irest keskenduda just peatöövõtule, mis on tulusam. “Peatöövõtuga jääb raha üle ka, alltöövõtuga ei ole see nii kindel,” selgitas Kiudsoo.

  • Omanikutuluks miljon aastas

2012. aastal maksis Irest Ehitus neljale omanikule dividende 1,37 miljonit eurot. Aasta varem oli dividendimakse 310 000 eurot. Rein Kiudsoole kuulub ette­võttest 40%, ülejäänud osalus jaguneb võrdselt Tarmo Liinoldi, Teet Marguse ja Emil Pärna vahel.
Irest Ehituse neli osanikku on koos töötanud 1990. aastate algusest, mistõttu on nad harjunud otsuseid jooksvalt vastu võtma. Samamoodi hetke ajel sünnib tavaliselt dividendiotsus. “Oleme arvanud, et miljon eurot aastas peaks võtma välja,” ütles Kiudsoo. Ta arvab, et ka sel aastal võetakse omanikutulu umbes samas suurusjärgus.
Irest Ehituse omanikud on kõik ka sel reedel ilmuvas Äripäeva eriväljaandes Dividendide TOP. Sealt saab ka lugeda, kuidas Kiudsoo ehitusäriga alustas ja Venemaale sattus.

 

 

Mis on mis

  • Emaettevõte Irest Ehitus

Asutatud 1993. aastal Eestis
Töötajaid 2012. aastal 30
Käive 22,9 mln eurot (sellest 19,3 mln Venemaal), puhaskasum 3,1 mln eurot

  • Tütarfirma Irest Stroi OOO

Asutatud 2001. aastal ­Venemaal
Töötajaid 2012. aastal 21

 

 

 

Kommentaar

  • Mõistab protsesse laiemalt

Jaanus Otsa, Astlanda Ehituse juhatuse esimees, Rein Kiudsoo lapsepõlvesõber ja äripartner
Rein on sõnapidaja, nutikas ja sihikindel inimene. Ta mõistab protsesse laiemalt, kindlasti on kiire õppimisvõimega. Kui arendada tugevaid külgi, siis võid olla edukas ükskõik mis alal.
Nutikus ei ole alati hulk teadmisi, vaid oskus teadmisi kasutada ja võime kohaneda. Võti on ühiskonnas ja ettevõtluskeskkonnas toimuvast arusaamises ja trendide ette aimamises – see toob edu.
Soomlased (Iresti tööpartnerid Venemaal – toim) peavad oluliseks tähtaegadest ja lubadustest kinnipidamist. Kindlasti loevad ka isiklikud suhted ja usaldus, kuid välisriiki investeerides tuleb leida partnerid, kes suudavad hakkama saada oludes, mis ei allu kõikidele reeglitele.
Üldiselt on inimesed sõnapidajad, kehvad sõnapidajad ja need, kes ei suuda sõna pidada. Rein kuulub kindlasti sõnapidajate hulka. Tema jaoks on oluline oma lubadusi täita.
Väga vähe on inimesi, kes oleks valmis vastu võtma väljakutseid paljudeks aastateks kodumaalt eemal. See eeldab ette­võtlikkust ja mugavus­tsoonist väljumist.

  • Võistkonnamängija, mitte sooloesineja

Enn Tull, Rein Kiudsoo sõber, mängivad koos korvpalli
Rein on väga suure töövõimega inimene. Ta on aus, kohusetundlik, töökas, sõbralik.
Korvpalliplatsil on ta hea võistkonnamängija, ta pole sooloesineja. Pallimängus ta ei kanna juhtivat rolli, kuid kaptenina on platsi kõrval ja riietusruumis kindlasti motiveerija. Samuti on ta hea organiseerimisvõimega.
Tööalaselt ei ole ma temaga palju kokku puutunud, kuid ettevõtluses on Rein hea suhtleja ja suudab kriisiolukordades lahendusi leida, see on väga tähtis.
Ta suudab säilitada külma verd. Tema eesmärk ei ole paralleelselt vallutada Moskvat ja Peterburi. Ta on ratsionaalne inimene.
Iga äriühing tahab kasumit teenida. Kui laieneda, siis võib see kontrolli alt kaduda, kuid Rein on ettevõtet väga hästi hoidnud vajalikul tasemel. Seda nišši valdab ta hästi.
Mulle on Rein olnud ka väga hea reisikaaslane, oleme käinud mitmes kohas üle maailma.
Igal juhul oleksin valmis temaga kas või lahingusse minema. Selliseid inimesi leian enda tutvusringkonnast väga vähe.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
19. January 2014, 19:09
Otsi:

Ava täpsem otsing