Eesti kaotab edumeelse maksukeskkonna mainet

23. jaanuar 2014, 00:00

Eesti ettevõtjate suurim peavalu on kasvav maksu­koormus ja Euroopa ühed suuremad tööjõukulud, selgus PricewaterhouseCoopersi tippjuhtide värskest uuringust.

Eesti tippjuhtide kõige suurem majanduslik ja poliitiline risk on kasvav maksukoormus, mis ei ole kunagi varem murede edetabelis nii kõrgel olnud, nentis iga-aastase küsitlusi tulemusi tutvustades PricewaterhouseCoopersi (PwC) partner Ago Vilu.

Häälestatus üldiselt negatiivne. Ehkki suuri maksukoormust tõstvaid muudatusi pole Eestis olnud, tundub Vilule, et tippjuhid pole maksukeskkonnaga rahul. “Positiivseid uudiseid maksukeskkonna teemal tulnud ei ole ja võrreldes naabrite, näiteks Lätiga, kus on maksuseaduses tehtud häid muudatusi, hakkab Eesti järjest rohkem oma edumeelse maksukeskkonna renomeed kaotama,” selgitas Vilu.

Eesti ettevõtete kõige suuremate äririskidena on varem nimetatud oskustööjõu puudumist ja tööjõukulude kasvu. Vilu nentis, et praegu on jäme ots töötajate käes. Ettevõttel on häid töötajaid aina raskem leida ja kinni hoida ning see tekitab surve palku tõsta. Samas on kulu tööjõumaksule Eestis üks suuremaid, ja seda mitte ainult naabrite, vaid kogu Euroopa võrdluses, tõi Vilu välja.

Viimase aastaga on töötajate arv kõige rohkem kasvanud erakapitalil põhinevates ettevõtetes, lausa 55%. Tänavuse uuringu andmeil ei too aasta töötajate värbamises ja vähendamises suuri muudatusi: on näha, et trend jääb samaks ja hea töötaja on defitsiit, kommenteeris Vilu.

Uuringut tutvustades märkis ta, et palgatõus on justkui paisu tagant valla pääsenud. “Sel aastal kavatseb 27% tippjuhtidest tõsta oma töötajate palka üle viie protsendi, samas kui eelmisel aastal tegi seda vaid 11% tööandjatest,” ütles Vilu. “59% tippjuhtidest tõstis eelmisel aastal palka kuni viis protsenti ning sel aastal plaanib seda teha 60% juhtidest. Kokkuvõtteks võib öelda, et ligi 90% ettevõtteid kavatseb palku tõsta,” ütles ta.

Ta lisas, et samas loodab ligi 61% tippjuhtidest ise suuremat palka.

Tulu nähakse kodustes tingimustes. Eesti tippjuhtide uuringust selgus, et tippjuhid näevad oma ettevõtte kasvuvõimalusi eelkõige koduturul, tehes efektiivsemalt ja tõhusamalt seda, mida juba oskavad. Vilu märkis, et siinsete ettevõtjate kasvuootused koduturul on üllatavad, kuna globaalsed ette­võtete juhid näevad kasvu tulemas pigem välisturgudelt.

Uuring näitas, et väike on ka uutesse toodetesse või teenustesse panustavate Eesti ettevõtete arv – ainult 18%, samal ajal kui maailma tippjuhtidest leidis 35%, et kasvu nimel tuleb investeerida innovatsiooni.

Maailma juhid eelistavad Hiinat, eestlased Soomet. Ettevõtte kasvu silmas pidades peavad rahvusvahelised tippjuhid parimateks välisturgudeks Hiinat, USAd ja Saksamaad. Võrreldes eelmise aastaga on välisturuna enim atraktiivsust kasvatanud USA (7%), järgnevad Saksamaa (5%) ja Suur­britannia (3%). Mitme arenguriigi atraktiivsus on aga väiksem, siin toodi eraldi välja BRIC-riigid (Brasiilia, Venemaa, India ja Hiina), sest seal levinud varjatud äri kulud ja riskid ületavad loodetud tulu.

Eesti tippjuhid peavad aga sarnaselt varasemate aastatega käibekasvuks tähtsateks välisturgudeks Soomet ja Rootsit. Samas ei pea 27% siinsetest tippjuhtidest välisturge müügitulu kasvu puhul üldse oluliseks.

Eesti ettevõtjatel vindumisest villand. Kui varasematel aastatel uskusid tippjuhid oma ettevõtte kasvamisse rohkem kui globaalse majanduse paranemisse, siis praegu on usk maailma­majanduse paranemisse suurem – seda nii Eestis kui ka mujal. Mullu uskus Eestis maailmamajanduse kasvu 18% tippjuhtidest, tänavu juba 42%.

Vilu hinnangul võib optimistlikuma arvamuse põhjuseks olla see, et ettevõtjad tunnetavad kriisi lõppemist või on neil vindumisest villand. Nii sisendatakse endale, et asjad lähevad paremaks.

 

Mis on mis

PwC tippjuhtide uuring

Toimus jaanuaris 2014
Küsitleti 1344 tippjuhti 68 riigist.
Eestis osales 70 ettevõtte tippjuhti
Ettevõtetest 34% olid valdavalt Eesti ja 54% välismaa erakapitalile kuuluvad ning 11% riigi omanduses.
Aastakäive on pooltel osalenud ettevõtetel suurem kui 40 miljonit eurot.
Hinnangut küsiti ka valitsuse hakkamasaamisele. Juhid olid rahul Eesti finantssektori stabiilsuse ja kättesaadava laenukapitali tagamise ja riigi infrastruktuuri parandamisega. Rahul polnud ettevõtjad noortele töökohtade loomise ja vajalike oskustega tööjõu tagamisega.

Allikas: PWC

 

Kommentaar

Tööjõupuudus, väljaränne ega haridussüsteem ei tohiks olla palgatõusu põhjus 

Tarmo Sild, Arco Vara ASi juht
Näib, et Eestis nähakse rohkem lühikest perspektiivi. Selleks, et mõelda rohkem majandustsükleid ette, on vajalik mõni tsükkel ise kaasa teha. Pikema ajalooga ettevõtete hulk kasvab õnneks Eestiski tasapisi – kui me ise neid aktiivselt ei sureta.
Arco Vara näeb kasvuvõimalusi seal, kus kasvab inimeste arv ja inimeste maksejõud. Eesti asetub meie jaoks konkureerivasse tabelisse teiste Ida-­Euroopa riikidega ning on üks kohti, kus kasvada.

Palgatõus käib koos parema tootlikkusega. Maksukeskkond ja tööjõukulude mure on omavahel seotud. Seos avaldub teravalt tööjõupuuduse ja sellest johtuva palgaralli ajal.
Palgad võiksid loomulikult olla suuremad, aga ainult siis, kui tõuseb tootlikkus, mitte siis, kui tekib üleüldine kvalifitseeritud tööjõu puudus, sest inimesed rändavad välja, iive on madal või haridussüsteem halb. 
Kui Eesti ettevõte maksab töötajatele 5 protsenti kõrgemat netopalka, tõusevad sellega ettevõtte palgakulud kokku ca 8,5 protsendi võrra – maksude tõttu.

Ettevõtte tulumaksuvabastus ei motiveeri. Meie tööjõumaksud on oluliselt suuremad kui mujal. Näiteks Moldovas, mis on Euroopa üks madalama elatustasemega riike, on netotasu ja tööandja kogukulude koefitsient ca 1,54, aga Eestis 1,73. 
Selles kontekstis on ettevõtte tulumaksuvabastus väike motivaator, sest kasumi arvutamiseni  ja maksustamiseni jõuame viimases järjekorras, pärast tööjõukulude kandmist.
Ma ei ütleks, et maksukeskkond tervikuna on väga ebasoodne. Me lihtsalt ei tohiks laskuda unelmatesse, et kunagised innovaatilised lahendused teenivad meid igavesti.
Elu läheb kogu aeg edasi ning riik peaks oma tuluallikaid ja ettevõtluskeskkonda hindama dünaamiliselt – ning seejuures mitte üleöö või lööktöö korras.   

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
22. January 2014, 20:32
Otsi:

Ava täpsem otsing