Erisoodustus on palgalisa ja tuleb nii ka maksustada

Palju on räägitud erisoodustuste sisust, kuid arutamist vajaks ka vorm. Siinkohal ei tohiks muudatused piirneda ­ainult ametiauto erasõitudeks kasutamisega. Ümber tuleks korraldada kogu erisoodustuste maksustamise süsteem. Maailmas on vaid üksikud riigid, kes maksustavad erisoodustusi nii nagu Eestis, anonüümse maksuna. Üldlevinud arusaama kohaselt on “erisoodustus” üks osa töötaja palgatulust, mida tuleb personaalselt deklareerida ja maksustada.

Praegune süsteem on töötaja jaoks ebaõiglane. Kuna erisoodustuste sotsiaalmaksu ei isikustata, siis jääb töötaja ilma kõikidest riigi pakutavatest vastuhüvedest (pension, haigushüvitis, vanemahüvitis), samuti töösuhtest tulenevatest hüvitistest (puhkusetasu, koondamishüvitis jne). Välismaal töötavate eestlaste ja Eestis töötavate välismaalaste puhul võib riikide maksusüsteemide erinevus põhjustada isegi topeltmaksustamist.

Eesti maksuseadusi tuleks muuta selliselt, et kõiki praegusi erisoodustusi käsitada tulevikus kui tavalist töötasu. Erasektori töötajate puhul tähendaks see soodustuse isikustamist ja personaalset maksustamist. Avalikus teenistuses tuleks erisoodustuse andmine kui selline põhimõtteliselt ära keelata ning nõuda mis tahes isiklike hüvede (ametiauto kasutamine, isiklikud kõned töötelefonilt, jõulupeod, suvepäevad jne) kinnimaksmist oma palgast. Kui asutuse juht soovib vastavalt tõsta ametniku palka, peab selleks olema eelarves raha ja palgatõus peab kajastuma ka ametlikus palgastatistikas.

Hinna diferentseerimine. Ühtlasi tuleks praegune erasõitude puhul fikseeritud erisoodustuse hind 256 eurot kuus diferentseerida vastavalt auto hinnale. Näiteks kui Eestis müüdud uute sõiduautode keskmine hind on 24 000 eurot, siis töötaja, kes kasutab 5000 eurot maksvat autot, maksaks ametiauto isikliku kasutuse eest vastavalt viis korda vähem.