Ametiühingud tugevdavad positsioone

Eesti Ametiühingute Keskliidu (EAKL) esimehe Peep Petersoni ütluste järgi soovivad ametiühingud tänavu täita “valged alad” ehk valdkonnad, kus pole veel ametiühingut, ning oluliselt tugevdada olemasolevaid positsioone. “Ma ei väsi kordamast, kui oluline on ametiühing kaubanduses,” ütles EAKLi juht.

Rohkem liikmeid. Eesti Teenindus- ja Kaubandustöötajate Ametiühingu (ETKA) esimees Elle Pütsepp peab ametiühingu positsiooni tugevdamist kindlasti esimeseks eesmärgiks, kuid seda saab tema sõnul teha liikmeskonna suurendamisega ja eelkõige nendes firmades, kus on juba ametiühingu liikmeskond.

Tänavu on sihikule võetud ka uus ettevõte, kus tööd alustada, kuid firma nime ei soostu ETKA juht avaldama. “Tegelikult ei ole küsimus selles, kas tohime avaldada ettevõtte nime. Pigem selles, kas soovime enne projekti käivitamist seda avalikustada,” ütles Pütsepp. Ta viitab töötajate õigusele vabalt ametiühinguid luua ja nendega liituda, kuid sellegipoolest leidub tööandjaid, kes soovivad piirata töötajate tegevust seoses ametiühingutega. “Ametiühingusse kuulumine on töötaja isiklik asi ja sellekohast teavet tööandjale ei edastata, kui töötaja on sellise sooviavalduse esitanud,” lisas Pütsepp.

LPP Retail Estonia juhatuse esimees Hendrik I. Pass pole ametiühingutest vaimustuses, sest tema sõnul võib ettevõte kaotada ühe konkurentsieelise, kui töötajad peaksid hakkama ametiühingusse koonduma.

Kaubamärkide Reserved, Mohito, House ja Cropp maaletooja Passi sõnul pole tema teada keegi tema töötajatest ametiühingu liige või selleteemalist ettepanekut teinud. “Oma töötajaid ei ole me alahinnanud või kuidagi vääriti kohelnud. Oleme järginud kõiki kaubandusettevõtete häid tavasid ja konkurentsivõimeliste tuludega kaasas käinud. Mõnes mõttes võib see olla probleem, aga mõnes mõttes..., kes teab. Vaatame,” ütles Pass.

Passi kui ettevõtja jaoks kujutab ametiühingute jõuline laienemine endast iganenud märki, sest ettevõttele tekitavad ametiühingud vaid lisakulusid. “Siin ei ole mingit pistmist majanduskeskkonna, äriloogika või muu ärilise ülesehitustega. See on lihtsalt üks sisend, mis on fikseeritud ja segab normaalset majanduslikku tegevust,” selgitas firmajuht. Pass lausus, et ei toeta institutsioone, mis hakkavad kohe esitama igasuguseid nõudeid, analüüsimata, kas ettevõttel on ka tegelikult raha neid täita või mitte.

Plaanis haarata kolm turvaettevõtet. Pütsepa sõnul soovib ETKA 2014. aastal alustada kaubandussektoris tööd üherahvusvahelise kontserniga ja lisaks on plaanis alustada tööd kolmes turvaettevõttes. EAKLi juht Peterson näeb tänavu ühe uue valdkonnana ehitust, kuhu ametiühing võiks tulla.

Ligi 500 töötajaga Kodumaja ASi juhatuse esimees Lembit Lump suhtub võimaliku ametiühingu loomisesse rahulikult ega kavatse hakata tegema erilisi pingutusi selleks, et ametiühinguga keegi ei liituks. “Kui Kodumaja on halb tööandja ja ametiühing suudab paremini töötajate huvisid kaitsta, siis ma peaksin ise ka peeglisse vaatama ja küsima, miks me nii kehvad oleme?” lisas firmajuht. Tema sõnul ei näe Kodumaja ettevõtted vajadust valmistuda võimaliku ehitajate ametiühingu loomiseks, sest ettevõttel on ametiühingutega seotud kogemusi välismaalt. Lumpi sõnul toimub suur osa Kodumaja kontserni tegevusest Eestist väljaspool, Norras ja Rootsis. Samuti on periooditi töötatud Taanis, kus nad on arvestanud tugevate ametiühingute tegevusega.

“Me ei ole küll ametiühingute liikmed, kuid meile on see teema tuttav, sest peame arvestama ametiühingute ja tööandjate vahel sõlmitud lepingutega nendes riikides. Kui me saame seal hakkama, siis ei pea me ka Eestis kuidagi spetsiaalselt ette valmistuma,” lisas Lump.

Tegutsemine ühise eesmärgi nimel. Kogemusi ametiühingutega on ka Maximal, Prismal ja Smarten Logisticsil, kes toovad esile koostöö tähtsuse. Prisma personalidirektori Reet Ratase sõnul ei erine koostöö ametiühinguga koostööst ükskõik millise koostööpartneriga, kus pooled hindavad oma võimalusi, kaaluvad plaanitava ühistegevuse plusse ja miinuseid ning tegutsevad ühise eesmärgi nimel. Ratase sõnul võib koostöö olla kasulik ja mõlemale poolele edasiviiv, kui töötajaid esindab majanduslikult mõtlev ja koostööle orienteeritud esindaja.

Smarten Logisticsi juhatuse esimees Mait Miller soovitab ettevõtetel, kelle töötajad võivad lähitulevikus hakata ametiühingutesse koonduma, juhinduda seadusest ja leida pooltele sobiv koostöövorm.

Maxima kommunikatsioonijuht Erkki Erilaid peab oluliseks, et võimalusel saaks arvestada töötajate ettepanekutega igapäevatööd puudutavates küsimustes.

 

Eesti Ametiühingute Keskliidu teatel laienesid ametiühingud mullu jõuliselt mitmesse ettevõttesse, nagu Tallegg, Ensto Ensek, Maxima, Prisma. Samuti on saadud liikmeid Sokos Hotell Viru, Tallinki ja Radissoni hotellidest ning ETK logistikakeskusest ja Smartenist.Lisaks ametiühingute keskliitu kuuluvatele ametiühingutele tuli septembris teade Eesti Finantstöötajate Liidu loomisest, kuhu kuulub liikmeid Swedbankist, SEBst, LHVst, Bigbankist ja ka väiksemate finantssektori tööandjate juurest.

 

Peep Peterson, Eesti Ametiühingute Keskliidu esimeesMöödunud aasta oli ametiühingutele hea – konflikte tööandjatega oli vähem, samas laienemine muljetavaldav ja Eesti majanduse jaoks väga strateegilistes valdkondades. Usume, et laienemisega tõuseb ametiühingute tõsiseltvõetavus ja kompetents, samas tahame vähendada tööandjate hirme – oskame olla tõhusaks partneriks ja paanikaks või tõrjumiseks pole mingit põhjust.Jätkub koostöö soomlastega ehitusala ametiühingu taaskäivitamiseks, koos uuritakse vajadust laiema identiteediga kontoritöötajate ametiühingu järele, mis teistes ­Euroopa riikides on saavutanud suure populaarsuse ja mõjujõu.