Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Euroopa muutub valides
Käesoleval aastal ootavad Euroopat igal juhul muutused, mis mõjutavad suure tõenäosusega tuntavalt Eesti elu- ja majanduskeskkonda järgmisel viiel aastal. Muutusteahela käivitavad Euroopa Parlamendi valimised 25. mail, mil selguvad ka kuue meid esindava parlamendiliikme nimed.
Muidugi on need valimised olulised sisepoliitikas, sest võivad tugevasti mõjutada poliitilisi jõujooni enne tulevasi riigikogu valimisi. Nii on loomulik, et meedia arutleb innukalt, millistel poliitikutel on lootust europarlamenti pääseda. Aga ka selle üle, kes võiks esindada Eestit volinikuna järgmises Euroopa Komisjonis. Ühena vähestest on Eestil olnud kombeks saata volinikuks ekspeaminister, mis on taganud talle volinike mitteametlikus hierarhias keskmisest suurema võimu. Näis, kas see tava jätkub.
Mõju ELi poliitikale. Ent olulisem, kui mõne meie erakonna käekäik mais, on europarlamendi valimiste mõju ELi poliitikale järgmiseks viieks aastaks. Nendest sõltub, millised poliitilised mõtteviisid Euroopas domineerima hakkavad. Analüüsid ennustavad pingelist võistlust suurima europarlamendi fraktsiooni pärast konservatiivide ja sotsiaaldemokraatide vahel. Paraku ka parem- ja vasakäärmuslike poliitikute senisest suuremat edu. Samas osutab näiteks Jacques Delorsi Instituudi analüüs, et populistlike äärmuslaste edu suurendab tõenäosust parem- ja vasakpoolsete tihedamaks koostööks parlamendis ning populistide arvuliselt suurem esindatus ei tähenda nende sisulise mõju kasvu.
Samuti sõltub europarlamendi valimistest suuresti see, kes vahetavad järgmiseks viieks aastaks välja senised ELi tippjuhid José Manuel Barroso, Herman van Rompuy, Catherine Ashtoni ja Martin Schulzi. Uued tippjuhid toovad loomuldasa kaasa uusi ideid, neil on oma valijatelt saadud värsked volitused nende mõtete teostamiseks. Seega on Eestis mõistlik lisaks sisepoliitilisele jõukatsumisele vähemalt ühe silmaga jälgida seda, mis toimub üleeuroopalises poliitikas. Veel parem on ise kaasa mõelda ja muutusi meile soodsas suunas mõjutada.
Kampaanias Euroopa asjad. Eesti jaoks on europarlamendi valimised edukad siis, kui osalus on vähemalt sama suur kui 2009. aastal, mil hääletamas käis 44% kodanikest. Teiseks siis, kui valimiskampaania ajal räägitakse selgeks olulised ELi tulevikku puudutavad valikukohad ega tegeleta asjadega, mida ei otsustata Brüsselis, vaid Toompeal või Stenbocki majas.