Kolmapäev 7. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Krediidiinfo: krediidiriskiga ettevõtete arv on aastate väikseim

29. jaanuar 2014, 00:00

See, et suure krediidiriskiga ettevõtteid on vaid 11 protsenti, näitab Krediidiinfo teatel, et ettevõtluses valitseb loidus ning turul puudub ­agressiivne pakkumine.

Krediidiinfo maksekäitumise värskest statistikast selgub, et eelmise aasta teisel poolel vähenesid jõudsalt ettevõtete võlgnevused nii riigi kui ka äripartnerite ees. Suure krediidiriskiga ettevõtteid on vaid 11 protsenti ning see näitab, et ettevõtluses valitseb loidus. Tavapärase konkurentsi tingimustes peaks nende osakaal püsima 12–15 protsendi juures.

Krediidiinfo asedirektor Alar Jäger tõdes, et krediidiriskiga ettevõtete osakaal on erakordselt väike. “See, kui oleks rohkem võlgnevusi, oleks tegelikult hea – see looks rohkem töökohti, makstaks rohkem makse,” nentis Jäger.

Tema sõnul puudub ettevõtetel julgus areneda ning on tekkinud tardumus. “Ettevõte istub oma mugavustsoonis, igaks juhuks uusi liine, tootegruppe juurde ei julgeta võtta. Ettevõte tegutseb kindla peale ning vähendab seeläbi oma probleemide hulka,” kirjeldas Jäger olukorda. “Poolteist aastat tagasi oli ettevõtjatele palju positiivseid sõnumeid, nagu SKP kasv ja CO2-raha tulek, see andis ettevõtjale julgust ka midagi uut juurde tekitada, mis paratamatult toob juurde ka võlgnevuste tekkimise. Praegu on pigem stagneerumise oht.”

Jäger märkis, et majandusele on kõige parem positiivne õhkkond, see paneb ettevõtjad investeerima, ent täna on sõnumid pigem negatiivsed.

Merko Ehituse juhatuse esimees Andres Trink tõdes, et mida tihedamaks konkurents läheb, seda rohkem riske võetakse. “Praegu on ehitusturul konkurents päris tihe, aga kui jutt on selles, et ei investeerita, siis seal on oma tõepõhi all. Ma arvan, et ettevõtted võiks rohkem investeerida,” lisas ta.

Majutus ja toitlustus suurima riskiga alad. Suurima krediidiriski valdkonnaks on jätkuvalt majutus ja toitlustus, kus igal viiendal ettevõttel on suur võla tekkimise oht.

Jäger rääkis, et enim maksuvõlgu on väike­ettevõtete seas, kus probleeme on pea igal kaheksandal ettevõttel. Suurematel ettevõtetel on probleeme vähem.

Suurim tõenäosus võlgu tekitada on 3–5aastastel ettevõtetel, ent üldjuhul on Jägeri hinnangul tõsisemad probleemid vanematel ettevõtetel, kuna kreeditor usaldab reeglina vanemat ettevõtet rohkem, ning võlasummad võivad olla märkimisväärsemad.

Maksehäired ehk ettevõtete omavahelised võlasummad vähenesid aastaga pea kõikides sektorites, kokku 122 miljonilt eurolt 42 miljonile eurole ehk 65 protsenti. Enim vähenesid maksehäirete summad finants- ja kindlustustegevuses, kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses ning ehitussektoris.

Ettevõtete võlad riigile vähenesid. Ettevõtete võlad riigi ees vähenesid 74 miljonilt eurolt 40 miljonile eurole ehk 45 protsenti.

Kõige rohkem kahandasid maksuvõlgu majutus- ja toitlustus-, info- ja side- ning kutse-, teadus- ja tehnikategevus.

Aasta jooksul on ühtlaselt vähenenud nii maksehäirete kui ka maksuvõlgadega ettevõtete koguarv. Maksehäiretega on 2 824 ja maksuvõlgadega  3 986 ettevõtet.

Tegevusalade kaupa on enim negatiivse krediidihinnanguga ettevõtteid järgmistes valdkondades: majutus ja toitlustus, ehitus, veevarustus, kanalisatsioon, jäätmekäitlus, mäetööstus ja töötlev tööstus, haldus- ja abitegevused

Enim maksehäiretega ettevõtteid asub Ida-­Virumaal. Kõige vähem on maksehäiretega ettevõtteid Läänemaal.

 

Mis on mis

  • Maksehäire

Rahalise kohustuse täitmata jätmine rohkem kui 45 päeva arvates maksetähtpäevale järgnevast päevast.
Maksehäireks loetakse võlgnevust alates 30 eurost koos intresside ja viivistega.
Maksuvõlaks loetakse maksehäireregistri statistikasse kaasatud võlad alates 640 eurost.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. January 2014, 19:19
Otsi:

Ava täpsem otsing