Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
RSA jätkas tõusu, If ja Ergo kukkusid
Kindlustusseltsid ootavad uuelt aastalt jätkuvat kasvutempot ning tihenevat konkurentsi. Tänavused kindlustuse tulemused võivad suuresti sõltuda auto- ja kinnisvaraturu arengutest.
Statistikaameti andmetel haaras kahjukindlustusfirmade turul mullu RSA Kindlustust esindav Codan Forsikring A/S Eesti 1,8% turuosa juurde. Suurimateks langejateks osutusid senised turuliidrid If P&C Insurance AS ja Ergo Insurance SE.
RSA Kindlustuse juhataja Kaido Kepi sõnul on ettevõtte kasv tulnud kõikidest kanalitest, millest suurim oli mullu maaklerite osakaal. “Oleme panustanud palju meie otsemüügikanalisse, mis on küll väike, aga 2013. aastal kõige kiiremat kasvu näidanud kanal,” teatas RSA juht.
Kepi ütluste järgi näitas kõige kiiremat kasvu ettevõtete vara kindlustus. Firmajuhi sõnul on RSA-l keskmiselt kiiremini kasvanud ka kodukindlustuse maht. “Kliendid pööravad üha rohkem tähelepanu koduse vara kindlustamisele, mitte üksnes majakarbile,” ütles Kepp.
Prognoosist kehvemaks jäi mullu veosekindlustuse maht, mille peamise põhjusena nägi Kepp oodatust väiksemat Eesti ettevõtete eksporti.
Klientide teadlikkus suureneb. Statistikaameti andmetel jätkasid kahjukindlustusliikidest suuremat kasvu reisikindlustus, varakindlustus ja rahalise kaotuse kindlustus. Kepi sõnul võib kasvu taga olla klientide teadlikkuse kasv ning turuosaliste aktiivsus uute kindlustuslahenduste väljapakkumisel.
“Võrreldes Lääne-Euroopaga on Eesti eraisikud ja ettevõtted tagasihoidlikumad kindlustajad, kuigi tasapisi olukord muutub,” selgitas Kepp.
RSA juht prognoosib 2014. aastal ettevõttele turu keskmisest veidi kiiremat kasvu, kuigi päris kahekohalist kasvunumbrit ei julge välja öelda. Kepi sõnul plaanib RSA jätkata investeeringutega tootearendusse ja klienditeenindusse.
Swedbank P&C Insurance AS Eesti tegevdirektor Ivika Torpel prognoosib oma ettevõttele tänavu sarnaselt 2013. aastaga turul kasvu.
Tänavu prognoosib tegevdirektor kodu- ja reisikindlustuste kasvu. Varakindlustuse kasvu ühe mõjutajana nimetas Torpel varem kindlustamata kodude ja suvilate kindlustamist, selle tõttu on kasvanud turu kaetus. Tema sõnul avaldab suurt mõju kasvule uute kindlustajate tasutud kindlustusmaksete kõrval ka valitud kindlustusriskide arv. “Ehk kas kindlustatakse ära vaid kodu seinad või ka selle sisustus. Lisaks on kliendid teadlikumalt valimas ka kindlustuskaitse ulatust,” ütles Torpel.
Reisikindlustuste kasvu seob Torpel peamiselt kahe teguriga – kui palju üldse reisitakse ning kui palju teadvustatakse reisikindlustuse vajadust. Torpeli sõnul on teise teguri puhul paljudel klientidel kas enda või sõprade kogemus, mida võib pere eelarvele tähendada ilma reisikindlustuseta reisimine. Kuigi reisikindlustuse osakaal jääb ettevõtte portfellis alla 4%, kasvas see 2012. ja 2013. aasta võrdluses 51%.
Liikluskindlustuses tihe konkurents. Torpeli sõnul jäi liikluskindlustuse üheksa kuu kokkuvõtlik tulemus koguturul miinusesse, mis potentsiaalselt mõjutab tänavu kogutavate preemiate mahtu. Samas ootab tegevdirektor tugeva konkurentsi jätkumist. “Ehkki konkurents on liikluskindlustuses suur, näitavad liikluskindlustuse tulemused vajadust makseid korrigeerida. Kindlat trendi on siin raske prognoosida, sest uued tulijad suurendavad konkurentsi veelgi,” ütles Torpel.
Tegevdirektori teatel suutis Swedbank P&C Insurance mullu kokkuvõttes täita oma eesmärgid, kuigi kaskokindlustuses soovis rohkem.
Seesam Insurance’i turundusjuht Tiia Prööm nimetab eelmist aastat ettevõttele heaks, sest tihedas konkurentsis suudeti kasvada turust kiiremini. Samuti saavutati müügieesmärgid.
“2014. aasta tulemus sõltub paljuski autoturu ja kinnisvaraturu arengust. Endiselt toovad üle poole turu mahust sõidukikindlustused, nagu liiklus-, kaskokindlustus, ning seejärel ettevõtete vara kindlustus ja kodukindlustus,” ütles Prööm. Tema sõnul on kindlustuse käekäik pigem seotud muutustega majanduses, mitte inimeste kindlustuskäitumisega. Selles on eestlased Pröömi sõnul endiselt tagasihoidlikud – kindlustust tarbitakse peamiselt seetõttu, et see on kohustuslik.
Seesam on turundusjuhi teatel 2014. aasta eesmärgiks seadnud jätkuva stabiilse kasvu. Pröömi teatel peaks kasvu puhul rääkima rohkem kvaliteetsest teenusest ja terviklahenduste pakkumisest, mitte niivõrd kindlustusliikidest ja nende kasvust eraldi. “Pigem võidavad turul need tegijad, kes suudavad olla paindlikud, hoida häid kliente ja olla olemas kliendile sobivates kanalites.”
Uued autod toovad uusi kliente. Sarnaselt Pröömiga nägi If Kindlustuse müügidirektor Artur Praun kindlustusturu mõjutajana autoturgu. Prauni sõnul mõjus positiivselt ennekõike uute sõiduautode müügi kasv ning seeläbi uute kasko- ja liikluskindlustuse klientide lisandumine. “Nendele kindlustusliikidele järgnesid kodukindlustus ja ettevõtete vara kindlustus, mille positiivset arengut saab seostada kinnisvaratehingute kasvuga,” ütles müügidirektor.
Prauni sõnul jätkab kindlustusturg kindlasti kasvu ka tänavu. Tema hinnangul jõuab Eestis toimunud hinnatõus ka kindlustusmaksetesse ja seda tulenevalt kahjude keskmisest kallinemisest. Müügidirektori teatel tunnetatakse kindlustusteenuse tähtsust järjest rohkem, mis suurendab ka kindlustavate inimeste ja ettevõtete arvu.
Kommentaar
Kahjumlik liikluskindlustus
Artur Praun, If Kindlustuse müügidirektor Turuosa muutust on valdavalt mõjutanud meil liikluskindlustus. Viimaste aastate kindlustusturu suureks probleemiks, millest avalikkuses sisuliselt ei ole räägitud, on liikluskindlustuse kahjumlikkus turul. Valikud, mis kindlustusseltsidel on, võib jagada üldistavalt kaheks: kas hoida liikluskindlustuse hinnad kahjumis ning katta kahjumit teiste liikide arvel, või määrata liikluskindlustusele hind, mis ei ole kahjumlik ning mitte katta kahjumit teiste kindlustusliikide arvel.If on alati valinud nendest alternatiividest teise ning seda kõikides kindlustusliikides, sest lisaks ilmselgele majanduslikule mõjule välistab see olukorra, kus näiteks kaskokindlustuse klient maksab ebaõiglaselt kõrget hinda, et kompenseerida mõne teise kindlustustoote kahjumit.