Puhkepäev. Suunanäitajad kirikumuusikas

31. jaanuar 2014, 00:00

Eesti Filharmoonia Kammerkoor on koos dirigent Risto Joostiga ette valmistanud kava  Vene koorimuusika šedöövritest. Ettekandele tuleb kaks teost, mida lahutab ajaliselt kaks sajandit – Dmitri Bortnjanski ja Alfred Schnittke koorikontserdid.

18. sajandil tekkis ortodoksi kirikumuusika žanrina koorikontsert, omandades liturgias kindla koha vaimulike armulaua ajal, enne koguduse armulauda. Uus žanr levis eriti tänu ukraina heliloojale Dmitri Bortnjanskile. Bortnjanski oli kohaliku kirikukoori imelaps, kellele anti võimalus sõita Peterburi, et ta saaks laulda keiserlikus koorikapellis.

Rikkalik pärand. Selle dirigendina ning õukonnakomponistina töötas parajasti rahvusvaheliselt tuntud helilooja, dirigent ja klavessiinivirtuoos Baldassare Galuppi, kellelt Bortnjanski sai väga hea ja mitmekülgse hariduse, alguses Peterburis, hiljem Veneetsias, kuhu Galuppi andeka õpilase kaasa võttis. Bortnjanski pöördus Peterburi õukonnakapelli juurde tagasi 1779. aastal, üheksa aastat hiljem sai temast keiserliku koorikapelli juht – esimene, kes polnud kutsutud välismaalt.

Tema küpsete Peterburi aastate loomingu seas on üle saja teose ortodoksi kiriku jaoks, sealhulgas 35 psalmitekstidega koorikontserti neljahäälsele segakoorile  ja 10 kontserti topeltkoorile. Bortnjanski koorikontserdid on kirjutatud kasutamiseks teenistusel. Schnittke koorikontsert on seevastu kontsertteos ega sobiks teenistuseks juba oma kestuse tõttu.

Alfred Schnittke on sündinud volgasakslastega asustatud piirkonnas Engelsi väikelinnas. Tema ema oli katoliikliku taustaga volgasakslane, isa Frankfurdis sündinud ateistist juut. Kuigi heliloojas pole tilkagi vene verd, on tema elu ja looming olnud seotud Venemaaga.

Kontserdi eel teoste tutvustus. Sakraal- ja piiblitekstid ilmusid Schnittke vokaalteostesse 1980. aastate teisel poolel – siis, kui sellist muusikat oli võimalik ette kanda. Idee, et Schnittke võiks kirjutada suurema saateta kooriteose vene õigeusu kirikumuusika vaimus, pärineb dirigent Valeri Poljanskilt. Teos ongi talle pühendatud ning kõlas tema juhatusel esiettekandes Vene Riikliku Koorikapelli esituses. Helilooja sõnul dikteeris kogu muusika tekst, mis on pärit püha Nareki Gregoriuse ehk Grigor Narekatshi “Palveraamatust” Naum Grebnevi venekeelses tõlkes.

Eesti Filharmoonia Kammerkooril on kogemus vene õigeusu muusikaga eelkõige Rahmaninovi ja Pärdi loomingu puhul. Pool tundi enne kontserdi algust tutvustatakse teoste kultuuritausta.

 

Klassika

  • “Vene kirikumuusika šedöövrid”

31.01 kl 18 Tartu Ülikooli aula

1.02 kl 18 Tallinna Jaani kirik

Piletid: 5–10 eurot
www.epcc.ee

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
30. January 2014, 16:26
Otsi:

Ava täpsem otsing