Koolipapast piimatootjaks

01. veebruar 2014, 07:35

Tartu rauakooli staažikas tööõpetuse õpetaja Ülo Puusta tegi 90ndate keskel ootamatu pöörde, kui ostis oma säästude eest pankrotipesast 70-pealise lehmalauda ning hakkas piimatootjaks.

Kui te ei näe artiklit täismahus, siis saate endale teha nädalase tasuta proovitellimuse, kui lähete SIIA .

"Algul tuli hoolsalt kõik üles kirjutada ja hiljem sõrmega järge ajada," meenutab loomakasvatuse alase hariduseta Puusta, kuidas ta erialakursustelt ja konsulentide loengutest tarkuseteri kogus. "Kui olin juba neli-viis aastat tegutsenud, oleks konsulenti olnud vaja ainult selleks, et ta oleks öelnud, mis on kahe aasta pärast kütuse hind, diisli hind, elektri hind ja piima hind."

Ülo Puusta tõstab jutuajamise algul lauale mahuka albumi. Selle lehtedel on taluga seotud dokumendid alates Vabadussõja järgsest ajast, konkreetsel ajastul kehtinud rahatähed ja fotod. Suguvõsa ja Kivi talu ajaloo uurimine on Puusta hobi. Samamoodi on ta hoolega talletanud oma firma, ASi Tartumaa Maamees ajalugu. Näiteks kraamib ta jutu edenedes arhiivikastidest lagedale käsitsi täidetud tabelid lehmade päevase väljalüpsi kohta aprillis 1994. "Mul on kõik need tabelid alles. Amburi kohta on ju öeldud, et ega ta naljalt raamatut minema ei viska," muigab Puusta ja toob võrdluseks mõned arvud. Kui 14. aprillil 1994 oli väljalüps lehma kohta 5,6 liitrit, siis praegu 30 liitrit. Kui tollal oli laudas 68 lüpsilehma, siis praegu on neid 333.

Ülo Puustale on maatöö meeldinud poisikeseeast peale, ent laiemalt võttis ta asja ette 1989. aastal, kui Kivi talule tagastati 12 hektarit maad. See oli sobiv suurus seemnekasvatuseks ja seemnekasvatus sobis ka seetõttu, et kooliõpetajal on suvel pikk puhkus. Puusta kasvatas põllu peal ristikheina- ja kapsaseemet, aga eriti tulus oli Eestis aretatud tomatisordi Visa seemnete paljundamine köetavas kasvuhoones. "Sain kilekoti täie Visa seemnete eest sordiaretusjaamast nii palju rublasid, et läksin otse poodi ning ostsin uhiuue traktori T40," ütleb Puusta.

Piimatootjaks sai Puusta 1994. aasta kevadel, kui oli pankrotipesast ostnud väikese tegutseva lüpsilauda Tartu vallas Annukal, kus töö käis käsitsi. "Paari aastaga oli selge, et kui tahad konkurentsis püsida, pead karja suurendama," põhjendab Puusta, miks ta 1996. aasta maikuus osales Vesneri suurfarmi pakkumiskonkursil.

Kuna Puustal oli raha ainult suurfarmi hoonete ostmiseks, veeti farmi muu vara laiali mujale: traktorid-kombainid soetasid teised majandid ja allesjäänud lehmad-vasikad viisid ära inimesed, kellel oli põllumajandusreformi käigus õigus saada loomi tagasi. Tühjaks tassitud Vesneri farmihoonetes tehti suvel põllutööde kõrvalt väike remont ning sügisel toodi Annukalt lehmad Vesneri farmi.

"Hommikul hakkasime tulema ja õhtu eel olime päral," meenutab Puusta, kuidas kogu kollektiiv tegi lehmakarjaga 3,5 kilomeetri pikkuse rännaku. "Minu põhimõte on algusest peale olnud, et oma karja tuleb ise suurendada. Ma pole kunagi ühtegi looma sisse ostnud, sest võõrast laudast tulev loom toob endaga kaasa oma mikrokliima."

Üheks lehmakarja tollaseks ajajaks oli traktorist Margus Visnapuu. "Mul jookseb siin firmas juba 18. aasta," räägib ta. "Olen jälginud piimandustabeleid, sest see pakub mulle huvi, ja tunnen uhkust, et meie farm on olnud ikka keskmisest kõrgemal pool."

Visnapuu kinnitusel pole traktoristiamet sugugi üksluine. "Eks see sõltub ka inimese pingetaluvusest," möönab ta. "Oleme siin palju oma kätega ehitanud, eriti esimestel aastatel. Samal ajal pidid olema loomad talitatud ja põllutööd tehtud."

Tartumaa Maamees oli omal ajal üks esimesi piimafarme Tartu vallas, mis läks seniselt lõaspidamiselt üle loomade vabapidamisele, hakkas lehmade sarvi nudistama, juurutas lüpsilehmade korraga kinnijätmise ja rajas 2000. aastal esimese lüpsiplatsi.

"Meie piimatoodangu lagi on praegu käes," nendib Ülo Puusta. "Et tõsta piimatoodangut, tuleks üle minna kolmekordsele lüpsile, see eeldab aga suurt ümberkorraldust ja lisatööjõu palkamist. Pean tänavu talve jooksul tõsiselt kalkuleerima, kas tasub järgmine innovaatiline samm ette võtta või mitte."

Tartumaa Maamees müüb alates 2005. aastast kogu toodetud toorpiima TÜHi Laeva Piim kaudu. "Igal öösel kella 12 paiku käib meil siin piimauto, mis veab meie piima Leetu," seletab Puusta. "Laeva Piima liikmeteks on enamik Tartumaa suuremaid piimatootjaid. Tänu sellele, et Eestist väga palju toorpiima välja veetakse, on piima kokkuostuhind Eestis tõusnud."

Puusta sõnul pole neil pärast piimaühistusse astumist piima turustamisega mingeid probleeme olnud. Kõige hullem olukord oli siis, kui Tartu piimakombinaat  ehk Tartu Piim 1997. aastal pankrotistus. Tartumaa Maamees tuli asjast välja tänu juustudiilile.

Nimelt pakuti Puustale piimavõla katteks juustu. Puusta laenas sõbra käest väikebussi, sõitis Rannu juustutööstusesse ja laadis bussi juustukange triiki täis. Poolel koduteel läks aga rehv katki. Et rattakoobas üles tõsta, tuli buss juustust esmalt tühjaks laadida ja pärast varuratta paigaldamist taas juustu täis toppida. Tartus renditi külmkamber ja Tartu turul palgati juustumüüja.

"Kuu ajaga oli juust müüdud ja kokkuvõttes jäime vaid paarikümne krooniga miinusesse," muigab Puusta. "Võib-olla poleks meile midagi võlgu jäädud, kui ma oleksin suutnud bussi mahutada rohkem juustu."

Meenutus 90ndatest. Teeristist sai ajutine kaubahoov

Vesneri talunike seltsi liikmed pidid oma traktoritega aegsasti kohal olema, et mitte maha magada momenti, kui veoauto Kunda tsemenditehase toodanguga Aovere teeristi jõudis.
"Tsemendikotid - kellele 10, kellele 15 - tõsteti kiiresti auto pealt traktorite järelkärudesse," meenutab Ülo Puusta defitsiitse ehitusmaterjali jagamist otse teepervel 1990ndate aastate alguses. "Veoautojuht oleks meid pikalt saatnud, kui me oleksime palunud tal kotid talusid pidi laiali vedada."
Talunikud tundsid tollal puudust mitte ainult tsemendist, limiteeritud olid ka eterniidi, silikaattelliste jm ehitusmaterjalide kogused. "Meie seltsile eraldatud koguse laialijagamine oli väga lihtne - kõik teadsid, kui palju naabrimees ühte või teist ehitusmaterjali tegelikult vajas," seletab Vesneri talunike seltsi omaaegne esimees Ülo Puusta. "Kogused, mida iga mees osta sai, vaieldi koosolekul ära."
Puusta kinnitusel ei mäleta ta juhust, et kellelgi oleks ehitusmaterjal pikaks ajaks seisma jäänud või keegi oleks selle suure vaheltkasuga maha parseldanud. "Küll aga pakuti sõbramehelikku abi siis, kui nähti, et naabrimehel kipub ehitus materjali nappuse pärast pooleli jääma," lisab Puusta.


Kommentaar: Nelly Oinus, loomakasvatuskonsulent

Ülo Puustaga tutvusin 1997. aasta alguses, kui viisin kümmekond Eesti piimatootjat Saksamaale ja Hollandisse õppereisile. Hiljem käisin Puusta farmis korduvalt vaatamas ja pererahvaga arutamas, kuidas seal loomade vabapidamist ja muid uusi võtteid rakendatakse, samuti tegin lüpsjatele kohapeal koolitusi. Mul on meeles, et Ülo naine salvestas diktofoniga minu jutu. Paar-kolm aastat hiljem saime juhuslikult kokku piimafoorumil ja ta ütles, et tead, Nelly, me oleme ikka ja jälle seda lindistust kuulanud ja kõik nii ongi, nagu sa tookord meile rääkisid.
Elu viivad edasi innovaatorid. Need, kes uued ideed omaks võtavad ja ellu viivad, saavad tegijateks. Siis tulevad järelelonkijad ja siis need, kes ärivaldkonnast paratamatult välja kukuvad. Ja nii ongi. Kui sa eluga ja uute asjadega kaasa ei lähe ja samas oma rahaasju korras ei hoia, siis su ettevõtmine kõrbeb.


Kes on kes?

Ülo Puusta

" Töötas 21 aastat (1970-1991) Tartu 17. kutsekeskkoolis tööstusseadmete remondilukkseppade meistrina.
" 1968 - isapoolsed vanavanemad kirjutasid Tartu vallas Vesneri külas asuva Kivi talu Ülo Puusta nimele.
" 10.03.1989 - ENSV Tartu rajooni rahvasaadikute täitevkomitee andis Kivi talule tagasi 12 hektarit maad.
" Kasvatas FIEna ristikheina-, kapsa- ja tomatiseemet.
" 1989 - Tartu talunike liidu üks asutajast.
" 1990 juuni - 1993 Vesneri talunike seltsi asutaja ja esimees.
" MTÜ Tartumaa Põllumeeste Selts juhatuse liige.

Mis on mis?

AS Tartumaa Maamees

" 19.02.1994 - Ülo Puusta asutas ASi Maamees (alates 20.11.1997 AS Tartumaa Maamees)
" 1994 jaanuar - ostis pankrotipesast väikese, 70 lüpsilehmaga Annuka lauda.
" 1996 mai - ostis pankrotipesast Vesneri suurfarmi hooned; sügisel kolis lüpsilehmad Annuka laudast Vesneri suurfarmi.
" 2000 - Vesneri suurfarmis valmis lüpsiplats.
" 2003 - oli Jõudluskontrolli Keskuse andmeil suurima piimatoodangu parandaja Eestis (piimatoodang tõusis aastaga ligi 1000 kilo lehma kohta).
" 2005 - astus TÜH Laeva Piim liikmeks.
" 2011- valmis uus piimakarjalaut.
" 2012 - laiendati kontorihoonet.
" Lüpsilehmi 333, noorloomi 318.
" Väljalüps lehma kohta oli 2013. aastal 9332 kilo.
" Kasutuses üle 500 hektari maad, millest 330 hektarit oma maad.
" Kasvatab teravilja loomasöödaks.
" Töötajaid 9.
" 2012. aastal teeniti 1 028 827 eurose käibe juures 236 680 eurot kasumit.

Äripäev 25

Äripäev tähistab oktoobris 25. sünnipäeva. Sellest tähtpäevast ajendatult käivitasime uue rubriigi Äri 25.
Iga kuu viimasel reedel teeme põgusa tagasivaate, mis antud kuul Eesti majanduses viimase 25 aasta jooksul juhtunud.
Rubriigis keskendume ühele tollast aega hästi iseloomustavale persoonile, sündmusele või tehingule, lisaks lühemaid tähelepanekuid ununema kippuvate faktide kohta.
Toimetus on huvitatud ka lugejate meenutustest. Kui teil on mõne meie esile toodud sündmuse, tehingu või muu fakti kohta huvitavat infot, siis jagage oma meenutusi aadressil vainu.rozental@aripaev.ee või aivar.hundimagi@aripaev.ee

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
04. February 2014, 15:15
Otsi:

Ava täpsem otsing