Startis Eesti esimene riistvarakiirendi

Buildit valib välja kaheksa robootika ja elektroonikaga tegelevat idufirmat, et viia nad kolme kuuga tootmisküpse prototüübini.

„Maailmas on umbes kümme riistvarakiirendit ligi 200 start-up-kiirendi kõrval. Kõikide meile teadaolevate riistvarakiirenditega olema tihedas kontaktis. Seni on voolanud suur enamus investorite rahast tarkvara-start-up’idesse. Muidugi hõlmab tänapäeval iga riistvara endas ka elektroonika ja tarkvara poolt, aga me usume, et riistvara valdkond on just praegu seksikaks muutumas, tasub panustada gadget’ite ehk väikeste tarbe-elektroonika seadmete arendamisse, robootikasse ja peenmehaanikasse. Näiteks Google on viimase kahe kuu jooksul ostnud kaks riistvaraettevõtet kokku ligi 4 miljardi dollari eest,“ rääkis Builditi tegevjuht ja Tartu ülikooli arvutitehnika õppekava programmijuht Aleksander Tõnnisson.

Pool miljonit seemneks. „Meie investeerimisfondi suurus on 500 000 eurot, esimese pooleteise aasta jooksul tahame investeerida vähemalt 24 firmasse. Ühe firma kohta on investeering umbes 15 000 eurot, sest rusikareegli järgi on seemneinvesteeringu suurus üle maailma 5000 eurot start-up’i meeskonnaliikme kohta, enamasti on tiimis umbes kolm liiget,“ selgitas Tõnnisson.

Ühe ringi jaoks valib Buildit välja kaheksa potentsiaalikaimate ideedega meeskonda. Avaldusi loodavad kiirendi eestvedajad saada tootmisambitsioonidega ideegeneraatoritelt üle maailma. „Me oleme siiski realistlikud, arvan, et avaldusi üleliia palju ei tule, sest riistvara on spetsiifiline valdkond ning Eesti on maailma mastaabis spetsiifiline paik. Meie eesmärk on saada kokku 100 avaldust, et teha nende seast valik,“ kommenteeris ta.

Kodumaised ingelinvestorid, rahvusvahelised mentorid. Kandideerimine kestab 1. veebruarist 25ndani ning 31. märtsil asuvad idufirmad Tartu Teaduspargi kontorites-laborites juba tööle. Kiirendiprogrammis osalejate kulud katavad Eesti investorid, kes on Tõnnissoni sõnul oma investeeringute poolest pigem ingelinvestorid kui riskikapitalistid, sest investeeringute mahud jäävad siiski hoomatavatesse suurustesse, ulatumata sadadesse tuhandetesse eurodesse ühe inimese poolt.

Builditi enda tiimis on seitse inimest, kellest kolm töötavad seal täiskohaga. Lisaks Tõnnissonile löövad kaasa ka näiteks iCapitali juht Sven Illing, Tartu Teaduspargi juht Toomas Noorem, Rene Tõnnisson Baltic Innovation Agency’st, Indrek Rebane OÜst Hedgehog, projektijuhina Kadri uus ning turundus- ja kommunikatsioonijuhina Lota Plezere.

Lisaks aitavad alustavaid ettevõtjaid kolme kuuga prototüüpideni jõudmisel ka 70 mentorit üle maailma. Teiste seas näiteks spetsialistid tippfirmadest nagu Nokia ja Ericsson, kohalikest edukatest idufirmadest Fortumo ja Click & Grow ning Eesti tipptegijad nagu Rain Rannu, Mart Noormaa, Andres Neivelt ja Jens Kasemets. Oma õla panevad alla ka Ameerika juristid, kelle tavapärane tunnitasu on kopsakas, kuid tulevast koostööd silmas pidades nõustavad nad idufirmasid tasuta.

„Tartus on väga hea ettevõtluskeskkond. Sageli ei usu välisinvestorid näiteks seda, et Eestis pole ettevõtlusmaksu. Mulle isiklikult meeldib väga kasutada ära olemasolevat infrastruktuuri. Teaduspargis on meil olemas riistvara arendamiseks vajalikud laborid, siia on hakanud koonduma just riistvaraga tegelevad firmad, kes toodavad näiteks teadusaparatuuri,“ kiidab Tõnnisson koostööd naabritega.

Väike õnnestumisprotsent. Mis saab siis, kui start-up ei suuda kolme kuuga oma ideest prototüüpi valmis teha ja 15 000 eurot läheb tuulde? „Tavaliselt on ikka nii, et kümnest tehtud investeeringust kuus kukuvad üldse ära, kaks toovad raha tagasi ja kaks toodavad kasumit ning loodetavasti üks kümnest toob palju raha. Me oleme valmis selleks, et osa meeskondi lõpetab paratamatult oma tegevuse pärast kolme kuud,“ rääkis Tõnnisson. „Ideaalis loodame muidugi, et nad jõuavad kolme kuuga tootmisküpse tooteni, kuid riistvara valdkonnas on see väga raske. Kuna me investeerime väga varajases faasis start-up’idesse, siis mõnel meeskonnal on võib-olla esimene prototüüp  juba olemas, kuid mõnel pole võib-olla sedagi.“

Buildit’i eestvedajate seltskonnal endal kulus idee tulekust kiirendi rajamiseni pisut alla poole aasta. Varem eraldi tegutsenud seltskonnast rääkis üks tuttav teisele oma mõtetest ning kujunes välja ühtne idee, mille ümber koonduski meeskond. „Aprillis hakkas mõte selles suunas arenema ning just õigel hetkel tulnud EASi toetus oli viimaseks lükkeks juba ammu teaduspargis mõlkunud mõttele, et maailmas levinud äriinkubaatori mudel ei tööta enam nii hästi, kui võiks, seda tuleks kuidagi edasi arendada ja leida uued suunad. Meie püüamegi sellega algust teha,“ rääkis Tõnnisson.

Rekordiliselt vaba raha. Tõnnissoni sõnul pole kunagi varem pole olnud nii lihtne jõuda reaalse investeeringuni, tuleb osata lihtsalt oma idee maha müüa. „Pakkumine ületab isegi kohati nõudlust. Meil on EASi toetused, kolm kiirendiprogrammi, Connect Estonia, Estban, Ajujaht ja teised asutused ning programmid, mis tegelevad aktiivselt investeerimisvõimaluste otsimisega. Samas, investorid kaaluvad oma investeeringuid väga hoolikalt,“ sõnas Tõnnisson.

Mis on mis

Eesti esimene riistvarakiirendi Buildit

-Sihtasutuses Tartu Teaduspark tegutsev rahvusvaheline ärikiirendi, mis ootab taotlusi elektroonikat, robootikat ja pisikesi tarbe-elektroonika seadmeid (gadget’eid) arendavatelt idufirmadelt kolmekuulises kiirendiprogrammis osalemiseks

-Kolme kuu jooksul arendavad meeskonnad välja tootmiskõlbuliku prototüübi, juhendab mentorite võrgustik

-Kiirendi investeerimisfondi suurus on 500 000 eurot 1,5 aastaks, selle aja jooksul tahetakse investeerida vähemalt 24 ettevõttesse

-Esimene taotlusvoor kestab 1.02-25.02, kaheksa välja valitud meeskonda alustavad tööd Tartu Teaduspargis 31. märtsil

Kommentaar:

Marti Arik, Robotexi projektijuht:

„Riistvara vallas on Eestis tegijaid kindlasti vähem kui software’is, kuid riistvaras on ka palju raskem midagi uut leiutada, sest maailmas on juba väga palju kõrgetasemelisi asju juba ära tehtud. Pidevalt arendusega tegelevatel suurkorporatsioonidel nagu Samsung ja Apple on siinkohal lihtsam midagi saavutada, kuid idufirmade eelis on see, et nad on palju innovaatilisemad. Tüüpiline robotiehitaja aga pole väga sotsiaalne, ta ei tegele eriti muude valdkondadega, sellepärast on väga oluline viia kokku insenerid ja need, kellel on raha, et head ideed ja leiutised jõuaksid äriplaanideni ja tootmisse.“

Mattias Lepp, Click & Grow juht, Buildit’i mentor:

„Leiutised sünnivad kiiresti, kuid asjade elujõulisust näitab tavaliselt alles teine või kolmas toode. Esimene läheb enamasti aia taha. Kuigi raudvaratootjate seas on konkurents väiksem kui näiteks tarkvaras, pole seal kindlasti lihtsam edu saavutada. Aja ja raha kulu on proportsionaalselt kordades suuremad kui tarkvaras. Töötava toote kombineerimiseks on lõpuni palju ettenägematuid aspekte. Meil on Click & Grow’s välja kujunenud põhimõte toetada igasuguseid n-ö rauaga seotud ettevõtmisi, et enda saadud kogemusi jõudumööda edasi anda.“