Startis Eesti esimene riistvarakiirendi

“Maailmas on umbes kümme riistvarakiirendit ligi 200 start-up-kiirendi kõrval. Kõikide meile teadaolevate riistvarakiirenditega oleme tihedas kontaktis,” ütles Builditi tegevjuht ja Tartu Ülikooli arvutitehnika õppekava programmijuht Aleksander Tõnnisson.

Tema sõnul on seni enamik investorite rahast tarkvara-start-up’idesse voolanud. “Muidugi hõlmab tänapäeval iga riistvara endas ka elektroonika ja tarkvara poolt, aga me usume, et riistvara valdkond on just praegu seksikaks muutumas, tasub panustada gadget’ite ehk väikeste tarbe-elektroonikaseadmete  arendamisse, robootikasse ja peenmehaanikasse. Näiteks Google on viimase kahe kuu jooksul ostnud kaks riistvaraettevõtet kokku ligi 4 miljardi dollari eest,” selgitas ta.

Pool miljonit seemneks. Tõnnissoni sõnul on nende investeerimisfondi suurus 500 000 eurot, pooleteise aasta jooksul on plaan investeerida vähemalt 24 firmasse. “Ühe firma kohta on investeering umbes 15 000 eurot, sest rusikareegli järgi on seemneinvesteeringu suurus üle maailma 5000 eurot start-up’i meeskonnaliikme kohta ja enamasti on tiimis umbes kolm liiget,” selgitas ta.

Ühe ringi jaoks valib Buildit välja kaheksa võimekamate ideedega meeskonda. Avaldusi loodavad kiirendi eestvedajad saada tootmisambitsioonidega ideegeneraatoritelt üle maailma.

“Me oleme siiski realistlikud, arvan, et avaldusi üleliia palju ei tule, sest riistvara on spetsiifiline valdkond ning Eesti on maailma mastaabis spetsiifiline paik. Eesmärk on saada kokku 100 avaldust, et teha nende seast valik,” kommenteeris Tõnnisson.

Kodumaised ingelinvestorid, rahvusvahelised mentorid. Kiirendiprogrammis osalejate kulud katavad Eesti investorid, kes on Tõnnissoni sõnul oma investeeringute poolest pigem ingelinvestorid kui riskikapitalistid, sest investeeringute maht jääb siiski hoomatavasse suurusesse.

Builditi enda tiimis on seitse inimest, kellest kolm töötavad seal täiskohaga. Lisaks Aleksander Tõnnissonile löövad kaasa näiteks iCapitali juht Sven ­Illing, Tartu Teaduspargi juht Toomas Noorem, Rene Tõnnisson Baltic Innovation Agencyst ja Indrek Rebane OÜst Hedgehog.

Lisaks aitavad alustavaid ettevõtjaid kolme kuuga prototüüpideni jõudmisel 70 mentorit üle maailma. Nende hulgas on spetsialiste sellistest tippfirmadest nagu Nokia ja Ericsson, kohalikest edukatest idufirmadest Fortumo ja Click & Grow ning Eesti tipptegijad nagu Rain Rannu (Fortumo), Mart Noormaa (TÜ), Andres Neivelt (Ldiamon) ja Jens Kasemets (Shaka). Õla panevad alla ka Ameerika juristid, kelle tavapärane tunnitasu on kopsakas, kuid tulevast koostööd silmas pidades nõustavad nad idufirmasid tasuta.

“Tartus on väga hea ettevõtluskeskkond. Sageli ei usu välisinvestorid, et Eestis pole ettevõtlusmaksu. Mulle isiklikult meeldib väga olemasolevat infrastruktuuri ära kasutada. Teaduspargis on meil olemas riistvara arendamiseks vajalikud laborid, siia on hakanud koonduma just riistvaraga tegelevad firmad, kes toodavad näiteks teadusaparatuuri,” kiidab Tõnnisson koostööd naabritega.

Väike õnnestumisprotsent. Mis saab siis, kui start-up ei suuda kolme kuuga oma ideest prototüüpi valmis teha ja 15 000 eurot läheb tuulde? “Tavaliselt on ikka nii, et kümnest tehtud investeeringust kuus kukub üldse ära, kaks toob raha tagasi ja kaks toodab kasumit. Loodetavasti üks kümnest toob palju raha. Me oleme valmis selleks, et osa meeskondi lõpetab paratamatult oma tegevuse pärast kolme kuud,” rääkis Tõnnisson. “Ideaalis loodame muidugi, et nad jõuavad kolme kuuga tootmisküpse tooteni, kuid riistvara valdkonnas on see väga raske. Kuna me investeerime väga varajases faasis start-up’idesse, siis mõnel meeskonnal on võib-olla esimene prototüüp  juba olemas, kuid mõnel pole võib-olla sedagi.”

Builditi eestvedajate seltskonnal endal kulus ideest kiirendi rajamiseni pisut alla poole aasta. Varem eraldi tegutsenud seltskonnast rääkis üks tuttav teisele oma mõtetest ning kujunes välja ühtne idee, mille ümber koonduski meeskond. “Aprillis hakkas mõte selles suunas arenema ning just õigel hetkel tulnud EASi toetus oli viimaseks lükkeks juba ammu teaduspargis mõlkunud mõttele, et maailmas levinud äriinkubaatori mudel ei tööta enam nii hästi, kui võiks, seda tuleks kuidagi edasi arendada ja leida uued suunad. Meie püüamegi sellega algust teha,” rääkis Tõnnisson.

Rekordiliselt vaba raha. Tõnnissoni sõnul pole kunagi varem olnud nii lihtne jõuda reaalse investeeringuni, tuleb osata lihtsalt oma idee maha müüa.

“Pakkumine ületab isegi kohati nõudlust. Meil on EASi toetused, kolm kiirendiprogrammi, Connect Estonia, Estban, Ajujaht ja teised asutused ning programmid, mis otsivad aktiivselt investeerimisvõimalusi. Samas, investorid kaaluvad oma investeeringuid väga hoolikalt,” sõnas Tõnnisson.

 

Buildit

Rahvusvaheline äri­kiirendi SAs Tartu Teaduspark, mis ­ootab taotlusi elektroonikat, robootikat ja pisikesi tehnoloogilisi vidinaid arendavatelt idufirmadelt.Kolme kuuga arendavad meeskonnad välja tootmiskõlbliku prototüübi, juhendab mentorite võrgustik.Investeerimisfondi suurus on 500 000 eurot 1,5 aastaks, selle ajaga tahetakse investeerida vähemalt 24 ettevõttesse.Esimene taotlusvoor kestab 25. veebruarini. 8 väljavalitud meeskonda alustab tööd 31. märtsil.

 

Robotiehitaja kohtub rahastajaga

Marti Arik, Robotexi projektijuhtRiistvara vallas on Eestis tegijaid kindlasti vähem kui software’is, kuid riistvaras on ka palju raskem midagi uut leiutada, sest maailmas on juba väga palju kõrgetasemelisi asju ära tehtud. Pidevalt arendusega tegelevatel suurkorporatsioonidel nagu Samsung ja Apple on lihtsam midagi saavutada. Idufirmade eelis on aga see, et nad on palju innovaatilisemad. Tüüpiline robotiehitaja aga pole kuigi sotsiaalne, ta ei tegele eriti muude valdkondadega, seepärast on väga oluline viia kokku insenerid ja need, kellel on raha, et head ideed ja leiutised jõuaksid äriplaanini ja tootmisse.

Riistvaras läheb tulemus kallimaks

Mattias Lepp, Click & Grow juht, Builditi mentorLeiutised sünnivad kiiresti, kuid asjade elujõulisust näitab tavaliselt alles teine või kolmas toode. Esimene läheb enamasti aia taha. Kuigi raudvaratootjate seas on konkurents väiksem kui tarkvaras, pole seal kindlasti lihtsam edu saavutada. Aja ja raha kulu on proportsionaalselt mitu korda suurem kui tark­varas. Töötava toote kombineerimiseks on lõpuni palju ettenägematuid aspekte. Meil on Click & Grow’s välja kujunenud põhimõte toetada igasuguseid n-ö rauaga seotud ettevõtmisi, et enda saadud kogemusi jõudumööda edasi anda.