Hobi. Judo hoiab seesmise energia tasakaalus

07. veebruar 2014, 00:00

Judoga kooliajast saati tegelenud ASi Salvest omanik Veljo Ipits nimetab judot seesmise jõu allikaks. Enam ta ei võistle, ent on tegev judoliidus.

“Judo sünniajaks loetakse 1880. aastaid, mil ala looja Jigaro Kano arendas vanadest Jaapani võitluskunstidest võitlusala, mille eeldus oli, et võisteldi vastast tegelikult vigastamata,” selgitab Ipits.

Tema sõnul võib Eestis pidada judo sünniajaks 1969. aastat, mil möödus viis aastat judo jõudmisest olümpiale. Ipits alustas judoga Tartus 1972. aastal Andres Lutsari õpilasena. “Läksin toona 7. klassi ja trenni läksime koos pinginaabri Heiki Valguga, kes on praegu Tartu Ülikooli arheoloogia­professor. See oli esimene aasta, kui tolleaegses Nõukogude Liidus lubati judot ametlikult harrastada – enne seda oli lubatud vaid sambomaadlus,” meenutab Ipits.

Võlub ala filosoofia. Ipits jutustab, et trennis ­ootasid ees juba omaaegsed tegijad – Aavo ja Andres Põhjala. “Vastuvõtukatsetel kaotasin esikoha ühel katsealal – nimelt jooksus – Sulo Muldiale,” viitab Ipits muigega teisele ettevõtjale.

Judos võlus Ipitsat nii ala ise kui ka kogu filosoofia, mis sellega kaasas käis. “Lisaks teadmine, et tegemist on Jaapani koolides kohustusliku õppe­ainega,” kinnitab praegune toidutööstur.

Võistlemise asemel tunnustab teisi. Judoliidu asepresident Ipits räägib, et kulutab nüüd rohkem aega judoelu korraldamisele kui hobina harrastamisele. “Kimono on mul küll alles, nii vana kui ka mõni aasta tagasi soetatu,” jätkab ta. “Aavo Põhjala lubas mulle ka Indrek Pertelsoni oma, mille pidin saama pärast ühte Inglismaal toimunud võistlust, kuid see kadus, see tähendab varastati lennujaamas ära,” naerab Ipits.

Võistlustel Ipits enam ei osale, viimati juhtus ta aga autasustama Tartu rahvusvahelisel judo­turniiril. “Seega kogun rohkem emotsioone teiste eneseületustest. Tean täpselt, kuis maitseb võit ­ipponiga või kuidas valuvõttes olek silme ees mustaks võtab,” sõnab ta.

Ta lisab, et judo, samuti ka muud spordialad õpetavad inimest kaotama ning kaotusega emotsionaalselt toime tulema. “Tuleb osata kannatada ja võidelda. See on võitlus mees mehe vastu – siin teistele loota ei saa,” ütleb Ipits.

Lisaks ei kuulu judo hobi või spordialana just kalleimate kilda ja peaks olema majanduslikult vastuvõetav paljudele. “Tore on näha juba lasteaialapsi tatamil harjutamas,” rõõmustab ta.

Tõnistel seos poja kaudu. Endise tippsportlase, hulgimüügifirma LTT ASi juhatuse esimehe Tõnu Tõniste elu on samuti judoga palju seotud. Tema vanem poeg Kristjan (20) teeb tipptasemel judot, mistõttu on olümpiapurjetaja ka ise selle alaga toetajana seotud olnud 16 aastat.

“Samuti on mu nooremad pojad ­Kevin ja Robin Alexander judoga tegelenud, kuid ei ole kahjuks sellele alale pidama jäänud,” märgib Tõniste, kes oli aastatel 2009–2012 ka judoliidu presidendi ametis.

“Lapsevanemana olen ma judos kollase vöö programmi läbi teinud ja sellega seoses ka veidi trenni teinud, aga mitte võistelnud,” räägib Tõniste.

  • Viieselt koos isaga Dünamo spordiklubi trenni

KIT Finance Europe’i juhatuse liige Kaido Kaljulaid astus esimest korda tatamile pea 38 aastat tagasi.

“Esimene dojo (treeningsaal – toim), kuhu sisenesin, oli eelmisel aastal lammutatud Dünamo spordiklubi hoone Tallinnas Tartu maanteel,” räägib Kaljulaid.

Kui isa ta käekõrval spordisaali judoga sõprust tegema viis, oli poiss vaid viiene. “Isa tegeles kooli ajal maadlusega ja näitas mulle kodus võtteid, millest ma väga innustusin. Samal ajal oli ta lugenud spordilehest Dünamo spordiklubi judotreeningutest, nii ta siis mind sinna treener Uudo Lipu juurde viiski,” räägib Kaljulaid.

Elab kaasa poja edule. “Loodan, minu isa sai olla minu üle tol ajal sama uhke, kui olen täna oma poja üle. Nagu minu isa omal ajal, võtsin ma ise oma poja viieaastaselt käekõrvale ja viisin judotrenni, nüüd on ta 18aastane ja võitis eelmise nädala lõpus oma esimese täiskasvanute Eesti meistrivõistluste medali,” sõnab Kaljulaid.

Mullu alustas ta ka ise treeningutega tõsisemalt ja käib praegu judos viiel päeval nädalas. “Treeningud kestavad 1,5–2 tundi. Lisaks osalen aktiivselt oma klubi Ookami võistluste korraldamises ja võimalusel üritan kaasa aidata judo arengule laiemalt. Toetan IT-ettevõtte Maatriks kaudu nii Eesti judoliitu kui ka oma klubi,” märgib Kaljulaid.

Annab vaimse tasakaalu. Lisaks füüsilisele koormusele ja heale vormile annab judo Kaljulaiu sõnul vaimse tasakaalu. “Kuna treeningkaaslased on mitmeid kümneid aastaid nooremad, saan nendega suhtlusest ka teistsuguse maailmavaate, võimaluse olla tulevikule palju lähemal,” lausub ta.

“Mul on olnud au näha ja teha koos trenni paljude praeguste noorte ja andekate tõusvate sportlastega ning jälgida nende arengut lastest täiskasvanud inimesteks,” räägib ta ning avaldab lootust, et kõik judo ja spordiga seonduv on hoidnud ka teda ennast veidi noorema ja parema inimesena.

“Hindan judot kui spordiala väga kõrgelt, kuna lisaks füüsiliselt igakülgsele arengule toetab see ka laste positiivset vaimset arengut, andes edasi idamaist elufilosoofiat,” märgib Kaljulaid ja lisab, et tegelikult on need kõik igapäevaelus hädavajalikud oskused ja teadmised.

“Minu jaoks on judo olnud väga tähtsal kohal isiksuse arengus ja toeks igapäevaelus. Ma tõesti naudin seda tunnet, mida judo­treening pakub, ja trenni lõpuks on ülimalt elus tunne,” sõnab mees energiliselt.

Ta lisab, et olulisim on, et selle spordialaga võib tegeleda varajasest lapsepõlvest kuni soliidse vanuseni, igaüks võib ise valida, kas tegeleb tippsportlase või harrastajana.

Kaljulaid võistleb praegu enda sõnul peamiselt iseendaga, nii füüsiliselt kui ka vaimselt. “Vööastmelt on mul 1. dan ehk must vöö. Osalen küll siiani kord aastas Eesti meistrivõistlustel, aga viimane medalivõit jääb aastasse 2007.”

Vanima võistlejana tunnistab ta hea meelega nooremate palju paremat taset. “Minu jaoks on see võistlus praeguseks pigem vaimset laadi. Loodan, et võin enda taset oma vanuse kohta hinnata heaks,” nendib Kaljulaid.

Kimono ja klubimakse paarkümmend eurot. Kaljulaid loodab, et paljudel tärkab judo vastu huvi – tegemist on tema sõnul igakülgselt arendava ja kaasakiskuva spordialaga nii harrastajatele kui ka pealtvaatajatele.

“Kulud, millega peaks arvestama, olenevad iga harrastaja soovidest ja eesmärkidest. Iseenesest piisab vaid ühest kimonost, mille võib saada alates 30 eurost, ja klubi kuumaksest, mille suurus jääb samasse suurusjärku,” lausub ta.
Kaljulaid julgustab judoga sõprust tegema, sest see on tasuv ja pikaajaline investeering.

 

Taust

  • Eesti judokate olümpiamängude medalivõidud

2000 Sydney
Aleksei Budõlin pronks
Indrek Pertelson pronks

2004 Ateena
Indrek Pertelson pronks

Olümpiamängude kavas on judo alates 1964. aastast meestele ja 1992. aastast naistele. Meeste judo oli esimene Aasiast pärit spordiala, mis olümpia­kavva lülitati.

 

Mis on mis

  • Judo

Jaapani keeles “pehme viis”.Heidetele ja kinnihoidmistele keskenduv Jaapani päritolu võitluskunst ja võitlusspordiala. Judoga tegelev sportlane on judoka.
Oluline on kiirus ja osavus ning dünaamiline reageerimine vastase liikumisele.
Välja kasvanud mitmest erinevast Jaapani jujutsu koolist. Esimese judo treeningkooli rajas 1882. aastal Shitayas dr Jigoro Kano.
Harjutajate taset märgitakse kyu (õpilase) ja dan (meistri) astmetega ning astmeid eristavad erivärvilised vööd. Kyu tasemel: 6. – valge, 5. – kollane, 4. – oranž, 3. – roheline, 2. – sinine, 1. – pruun. Dan’i tasemel: 1.–5. – must, 6.–8. – punavalge, 9. ja 11. – punane, 12. – lai valge vöö (omistatud vaid judo loojale Jigoro Kanole).

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. February 2014, 18:13
Otsi:

Ava täpsem otsing