Pühapäev 11. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Logistika. Ettevõtted kolivad äri pilve

11. veebruar 2014, 00:00

Üha rohkem tootmis- ja kaubandusettevõtteid kolib äri- ja logistikategevuse pilve, sest see ­aitab firmadel paindlikumalt tegutseda.

Ventilatsioonisüsteemide komponente tootva ETS Nord ASi juhi Hanno Haameri sõnul minnakse pilveteenustele üle sammhaaval, järgides firma IT-strateegiat. Eesmärk on viia kõik sarnased teenused ajapikku firmast välja pilve. Praegu on ETS Nordil pilves äri- ja logistikategevus, ütles Haamer, kellele on IT-valdkond tuttav –  ta oli 1990. aastail arvutifirma MicroLink eesotsas.

ETS Nordil on kolm tegevuskohta: Tallinnas, ­Jüris ja Helsingi lennujaama lähedal Tuusulas. Haamer selgitas, et pilvepõhine tarkvara lubab eri kohtades asuvatel üksustel paremini koostööd teha.

Töötajatel on pilveteenustest kasu seetõttu, et  tagatud on lihtne ligipääs teenustele, sõltumata asukohast, märkis Haamer. Tema sõnul annavad pilveteenused ettevõtte juhile võimaluse vaadata aruandeid ja allkirjastada kuluarveid, olles tegelikult töölt eemal või lausa puhkusel.

Alternatiiv ei köitnud. Haameri sõnul olnuks ETS Nordil ka teisi võimalusi, mida pilveteenuse asemel kasutusele võtta. Näiteks oleks võinud luua oma serveriruumi ja moodustada IT-meeskonna, ent see ei tasu tema meelest väikestel ettevõtetel ära, eeskätt majanduslikel põhjustel.

“Serveriruumi rajamine ja IT-meeskonna palkamine on kulukas,” selgitas ta ja märkis, et pilve­teenuste puhul on süsteem ühe ettevõtte käes, kes vastutab kogu teenuse toimimise eest. See tagab parema töökindluse.

Pilvetarkvara hea poolena tõi ta välja, et pole vaja osta litsentse, mida oleks siis tarvis teatud aja tagant uuendada. Veebipõhine tarkvara uueneb pidevalt ja see hoiab kokku nii aega kui ka raha.

Kui möödunud aastal räägiti mitu korda ka pilveteenuste suurtest riskidest ja sagedastest riketest, siis Haameri hinnangul pole selles midagi ülemäära tõsist, sest rikkeid esineb igal ajal ja igal pool. “Tänapäeval on internetiühendus siiski piisavalt kindel ja püsiv, et teenus tagada,” märkis ta.

Haamer ütles, et info kiirem kättesaadavus aitab tõsta üldist klienditeeninduse kvaliteeti. “Kliendi teenindamiseks loodud internetikeskkonnad võivad töötada koostöös nii pilve- kui ka tavalahendustega,” selgitas ta.

Kaudsete kulude kokkuhoid. Haameri sõnul ei kaasne pilveteenustega otsest tuluefekti, vaid investeeringud asenduvad muutuvkuludega, kuna pilveteenuse kasutamise eest makstakse tavaliselt kuu- või aastamakset kasutaja kohta.

Äritarkvarateenust pakkuva Directo juhatuse liige Martin P. Rinne nentis, et pilveteenuste kasutamine võimaldab kaudseid kulusid kokku hoida. “Üldiselt võib öelda, et ainult pilv tagab selle, et kasutatav tarkvaralahendus sobiks igal ajahetkel nii rahalises kui ka funktsionaalses mõttes ettevõtte vajadustega,” selgitas ta.

Elioni ärikliendi üksuse juht Tarmo Kärsna ütles, et pilveteenusele on lihtne üle minna tänu väikestele käivituskuludele. “Seal on “pay-as-you-grow”-mudel, mille puhul saab teenuse kasutamist alustada ilma suurte eelinvesteeringuteta ja kohandada mahtusid vastavalt vajadusele,” lausus ta.

Ära muuda seda, mis töötab. Hanno Haameri hinnangul sobivad pilveteenused eelkõige firmadele, mis ei soovi ettevõttesse suurt IT-meeskonda. Ta hindas, et kiiresti arenevatele või muutuvatele firmadele on pilveteenuse kasutamine paindlikum.

“Ilmselt liiguvad pilve nooremad ja väiksemad firmad, kellel puudub ajalooline “tarkvaraline seljakott”,” ütles Haamer. Ta selgitas, et mida suurem ja vanem on ettevõte, seda rohkem on niinimetatud oma lahendusi, mis toimivad ja mida pole vaja kuhugi liigutada.

“IT-vallas toimib talupojatarkus, et mis töötab, seda ei pea muutma. Kui ajaloolised lahendused toimivad, ei taha keegi neid kuhugi liigutada,” märkis Haamer.

Eestis veavad asja suurfirmad. Tarmo Kärsna aga lausus, et Elioni näitel ei saa öelda, et pilveteenused sobiksid peamiselt väikestele ühe­mehefirmadele.

“Eestis on pilveteenuste kasutuselevõttu vedanud pigem suuremad ettevõtted, väiksemad ette­võtted on olnud järgijate rollis,” ütles ta. “Olen veendunud, et selliste otsuste tegemisel tuleb ennekõike lähtuda ettevõtte vajadustest ja siis leida sobivad vahendid nende vajaduste rahuldamiseks,” lisas Kärsna.

Martin P. Rinne ütles, et pilveteenused sobivad kõigile majandustegevusega tegelevatele firmadele. Näiteks pakub Directo teenustarkvara ehk SaaSi, mida iseloomustab alginvesteeringute puudumine ja jooksevkulude täpne vastavus ettevõtte tegevusmahule.

“Seetõttu on pilveteenused võrdselt kättesaadavad ja sobilikud nii väikeettevõttele kui ka suurele organisatsioonile. Eriti suur kasu on tark­varakulude skaleeritavusest kasvavatel ettevõtetel,” sõnas Rinne.

  • Pilves olek seotud käibe kasvuga

Pilveteenused muutuvad üha menukamaks, ütles äritark­varateenust pakkuva Directo juhatuse liige Martin P. Rinne. Parim indikaator on tema sõnul majandus- ning äritarkvara tootvate või müüvate firmade viimaste aastate majandus­tulemused.
“Võib öelda, et klientide arvu ja käibe kasvu on näidanud need tarkvarapakkujad, kes osutavad pilveteenust. Niinimetatud klassikalise ehk arvutisse ja serverisse paigaldatava tark­vara pakkujate majandustulemused on pigem stagneerunud või suisa langevad,” ütles ta.
Rinne sõnul ei mängi erilist rolli, kas paigaldatav tarkvara on litsentseeritud väljaostu- või rendimudeli järgi, mistõttu võib järeldada, et majandustarkvara kasutavate ettevõtete ootused on tänapäeval suunatud rohkem pilveteenuste poole.

Kasvutendents praegu näha. Elioni ärikliendi üksuse juht ­Tarmo Kärsna lausus, et kuigi pilveteenused on kasutusel juba aastaid, on kasvutendentsi märgata eriti just viimaseil aastail.
“Suur osa selles on üldisel tehnoloogia arengul: interneti vahendusel kasutatavad teenused on muutunud oma kasutus­mugavuselt võrreldavaks kohalikes tööjaamades asuvate teenuste või rakendustega,” rääkis Kärsna.
Kärsna lisas, et praegu moodustab klientide IT-lahenduste majutamise ja pilveteenuste äri suurima osa Elioni IT-valdkonna tuludest.

 

Taust

  • Pilveteenus lubab kokkuhoidu, aga paneb sõltuma internetist

Pilvelahenduse plussid
Ei pea investeerima IT-infrastruktuuri ega tarkvara litsentsidesse.
Ei pea tegelema riistvara haldamise, tarkvara administreerimise, andmete varundamise ja muu sellisega.
Paindlikkus. Pole seotud ostetud litsentsidega. Töökohti saab jooksvalt lisada ja vähendada.
Teenus areneb erinevalt litsentsi­tootest ajaga. See tähendab, et kaovad litsentside versiooniuuendustega seotud ­mured ja kulud.
Elektrienergia kokkuhoid. Enda servereid kasutades on energiakulu umbes 20–30 ­eurot kuus.
Pilveteenuse korral jääb kulu teenusepakkuja kanda.
Roheliselt mõeldes on pilveteenuste pakkujate ökoloogiline jalajälg väiksem kui neil, kes ise teevad.

Pilvelahenduse miinused
Sõltuvus internetiühenduse olemasolust.
Väga kliendispetsiifilisi lahendusi on lihtsam arendada tavatarkvarana.

Allikas: Hanno Haamer, ETS Nord

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. February 2014, 18:54
Otsi:

Ava täpsem otsing