Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tiiger, nüüd hüppa nutikalt
Võimaluses internetti kasutada oleme tublid Euroopa keskmikud ja nutiseadmetes tuntavalt maas nii põhjanaabritest soomlastest kui ka teistest Põhjamaadest.
Internetikasutuselt oleme jõudnud 80% juurde, kuid kui nutiseadmeid on Põhjamaades kasutusel 60% ümber, siis meil kõigest 37%. Et me ei jääks praegusel m- ehk nutiajastul oma arengus seisma, vajame uut tõuget.
Maailm taskus. Oleme jõudnud ajastusse, kus “arvutimaailma” sisenemine on lihtsam kui kunagi varem. Arvuti mahub nutitelefonina põue- või püksitasku. Arvuti abil saame kasutada kõike seda, mida nutiajastul on pakkuda – argised e-teenused, suhtlus lähedastega, tegeleda tööasjadega, veeta jõudehetke.
Ka teenuste näol pakub nutiajastu argielu mugavamaks korraldamiseks kümneid võimalusi. Pea iga kuu tuleb uudiseid nutiseadmetel põhinevate teenuste ja rakenduste kohta. Näiteks reaalajas edastatav transpordi- ja ilmainfo. Või e-kiirabi: juba poole aasta pärast kuvatakse kriitilises seisus inimese juurde sõitnud parameedikule patsiendi terviseinfo kaasasolevasse tahvelarvutisse.
Ja e-teenused pole ainult Eesti-sisesed, vaid muutuvad piiriüleseks ja ühildatavaks. Eesti ja Soome hakkavad riiklikul tasandil koostööd tegema, et Eestis ladusalt käibes olevad e-teenused üle riigipiiri toimima hakkaks. Nii saaks näiteks Eestit külastav soomlane kodumaal välja kirjutatud digiretseptiga siinsest apteegist ravimit osta, ja vastupidi.
Võib tunduda, et see kõik on ju iseenesestmõistetav. Kuid ärme unusta: nutiseadmete kasutajaid on vaid veidi üle kolmandiku telefoniomanikest. Kaks kolmandikku on aga neid, kes ühiskonna nutihüppes väikest järeleaitamist vajavad. Neid harides ja koolitades, samas ka lihtsalt kasutatavaid ja soodsa hinnaga nutiseadmeid pakkudes loome eeldused uueks tiigrihüppeks, seekord siis nutihüppe näol.
EMT plaanib jõuda aasta lõpuks 55% nutiseadmete kasutajani meie võrgus. Selle aastaga tahame Skandinaaviale järele hüpata ning kutsume nii avalikku kui ka erasektorit selles nutihüppes kaasa lööma.
Turvalisus. Oluline pole mitte ainult seadmete kasutamine, vaid turvaline kasutamine. Riik ja erasektor on ka selleks eeldused loonud: käivitatud on projekt Nutikaitse 2017 eesmärgiga, et vähemalt 70% inimesi kasutaks oma nutiseadmeid turvaliselt ning turvalist kasutust võimaldava Mobiil-ID kasutajate hulk jõuaks 300 000 inimeseni.
Tiigrihüppe ajaga võrreldes on nüüd ka hoojooks oluliselt lühem ning lati ületamine kergem. Võtkem siis edukama Eesti nimel eesmärgiks olla nõu ja jõuga abiks igaühele, kes soovib hüpata nutiajastusse.
Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, EMT, Raidla Lejins & Norcousi, Saku Õlletehase, Tallinna Vee ja Äripäeva arvamuskonkursi “Edukas Eesti” raames.