Ülemiste City 10 aasta plaan

“See on realiseeritav töö, me suudame selle ehitada. Ideed ei ulatunud selles töös võib-olla taevasse, aga see polnudki eesmärk,” kommenteeris Ülemiste City ühe arendaja Techno­polis Ülemiste ASi juhatuse esimees Gert Jostov värsket kavandit.

Kavandi lõi Põhjamaade arhitektuuribüroo Teng­bom Eriksson Architects Ltd, millel on kogemusi teistegi sarnaste linnakute planeerimisega.

Technopolis Ülemiste emaettevõtte Technopolis Plc esindaja Martin Seppälä pidas rajatavat linnakut pilootprojektiks, millega tahetakse saada juhtivaks omalaadseks linnakuks maailmas.

“Technopolise hallata on 20 ärilinnakut Skandinaavias, Baltimaades ja Venemaal, kuid Ülemiste City on neist täiesti ainulaadne. Varem pole me püüdnud äri- ja avalikku ruumi sellises mahus ühendada. Meie jaoks on see omamoodi pilootprojekt katsetamaks, kas sarnast linnaku mudelit võiks proovida ka mujal,” selgitas Seppälä.

Võitja täitis kõik kriteeriumid. Möödunud aasta lõpus peetud arhitektuurikonkursil osales viis bürood, lisaks võitjale Allianss Arhitektid, 3+1 Arhitektid, Architect 11 ja L Architects.

Jostovi sõnul tõi Tengbom Erikssonile võidu asjaolu, et suudeti täita seitse ette­antud kriteeriumit ja projekt on päriselt tehtav. Vajalike kriteeriumite leidmiseks tehti strateegiline uuring, et näha, mida sarnastes linnakutes on mujal maailmas tehtud. Tarvis oli tagada eristuv arhitektuur, roheline ala, efektiivne transport, mugav parkimine, täielik teenustepakett töö- ja eraeluks, maamärgi olemasolu ja ühendus ümbritseva piirkonnaga.

Jostov rääkis, et eesmärk polnud saada võimalikult kõrgeid ja huvitava kujuga maju, vaid tehtav projekt. Tengbom Eriksson sai sellega tema sõnul hakkama, näidates selgelt, kuidas linnak on võimalik jupi­kaupa valmis ehitada. “Teistel oli tulem liiga taevas,” lausus Jostov.

Ka Seppäla märkis, et võitja valimisel ei hinnatud ainult projekti kunstilist poolt, oluline oli ka praktilisus.

Jostovi sõnul loodetakse uue linnaku ehitusega alustada tänavu teises kvartalis. Planeeritavast büroopinnast on praegu valmis 70 000 m². Lisaks tuleb linnakusse 125 000 m² kortereid ja 125 800 m² parkimispinda, kavas on rajada mitu avalikku asutust, nagu spordikompleks, kultuurikeskus ja kino, söögikohad ja terviseasutused. Linnakus on juba olemas koolid ja lasteaed.

Kortermajad panevad elu keema. Projekti otsustati kaasata ka elamispinnad, et Ülemiste Cityst ei saaks suurt tondilossi, nagu on juhtunud teiste sarnaste piirkondadega mujal maailmas, selgitas Jostov. “Meil on siin 6000 inimest, kes lahkuvad kella viie ja seitsme vahel. Kell seitse õhtul on kottpime, midagi ei toimu. Sellised linnakud käivad mujal maailmas lõpuks alla. Me ei saaks seda linnakut kunagi valmis, kui teeksime ainult büroo­hooneid. Mis kõige tähtsam – inimesed toovad elu,” kinnitas ta.

Planeeritavad korterid lähevad esialgu üürimiseks, sest linnakut on parem arendada, kui sel on üks omanik, selgitas Jostov. “Kui hakkaksime jupikaupa kortereid edasi müüma, läheks koos­kõlastusring lõpuks nii suureks, et see takistaks linnaku kiiret arendamist. Sihtgrupp on vähemalt alguses töötajad, kes tõenäoliselt ei tahagi osta, vaid üürida,” lisas ta.

Plaanis rahvusvaheliselt silma paista. Seppälä hinnangul on Ülemiste City praegu juhtiv ärikeskus Baltimaades, kuid sellest järgmine samm on palju suurem. “Me ei taha olla mitte ainult juhtiv ärikeskus, vaid ka rahvusvaheliselt juhtiv tark linnak. See on suur projekt, miljardi ­euro projekt, nii et see ei mõjuta mitte ainult Tallinna, vaid Eestit ja kogu siinset piirkonda,” leidis ta.

Ülemiste City on Tallinna Lennujaama vahetus läheduses asuvale endise Dvigateli tehase territooriumile loodud linnaosa. 35 hektaril on välja ehitatud ca 70 000 m² kaasaegset büroopinda ja rajatud toimiv majandusstruktuur, lisaks on linnakus ligi 120 000 m² tööstus- ja laopinda.

Ülemiste Citys tegutseb üle 200 ettevõtte, kus on töökoha leidnud umbes 6000 töötajat. Tulevikus mahutab Ülemiste City umbkaudu 15 000 töötajat ja 5000 elanikku.

Ülemiste City linna­osa arendavad Technopolis Ülemiste AS ja Mainor Ülemiste AS.

 

Vau!-objekti pole

Ülo Pärnits, Mainor Ülemiste ASi nõukogu esimeesProjekt on samm edasi mõtte­arenduses, mis meil on aastaid olnud. Oleme kogu aeg tahtnud, et siin oleks üks vau!-objekt, et inimesed, kes tulevad Tallinnasse, käivad seda vaatamas. Selles projektis seda pole, aga pole häda midagi, kõike saab teha. Põhimõte on, et loome materiaalse keskkonna, kinnisvaraga ei kauple, see on vahend. Teiseks on teenused inimeste ja firmade jaoks. Kolmas on vaimsus. Siin on väga palju intellektuaalseid üritusi, mida ei tee meie, vaid haritud inimesed, keda on siin 6000. Kui me 2005. aastal alustasime, siis näiteks Allar Martinson – tark inimene – ütles, et kui poole ära teete, olete kõvad mehed, aga seda, et kõik ära teeme, ta ei uskunud. Nüüd tundub, et teeme kõik ära.