Uued sektorid tabelis. Robot tõmbas hoo sisse

“Nüüd hakkavad teised ka järele tulema. Kuna meil oli täisautomaatne robotpainutusliin esimesena, viis see toodete omahinna alla ja sellest tingituna saime ka kasvada,” meenutas 1991. aastal asutatud firma juhataja Mihkel Valdek  mõne aasta tagust aega ja seda, kuidas sai võimalikuks märkimisväärne käibekasv võrdluses 2010. ja 2012. aasta.

Valdek on üks tänavuse Gaselli TOPi trendi esindajaid. Nimelt tõusid tänavu Eestis levinud tegevusalade nagu kaubandus, ehitus ja transport kõrval esile metallitööstuse ja põllundusfirmad. Neis valdkondades tegutses kümnendik gasellidest.

Uurisime kahelt metalli- ja kahelt põllumajandusettevõttelt, millest selline erinevus tingitud on ja kuidas Gaselli TOPi sattunud ettevõtted möödunud aastate käekäigule ja mõne aja eest alanud 2014. aastale vaatavad. Neli kõnetatud metallitööstuse juhti ei olnud erinevatel põhjustel nõus Äripäevale kommentaari andma. Põllumajandussektoris sellist tagasihoidlikkust ja pahameelt ei kohanud.

Soome firmad toovad kiired kasvajad. Valdek ASi juhataja Mihkel Valdek märkis, et on täheldanud Soome metallifirmade tungi Eestisse siia loodavate või üle toodavate tütarettevõtete kaudu ning ehk peitub selles metallitööstuse rikkaliku esindatuse põhjus edetabelis. “Meil on selliseid partnereid. Üks partner on oma Soome üksused täiesti kinni pannud ja siia üle toonud,” märkis juhataja.

Otepääl asuva, 1992. aastal asutatud metallist ripplaesüsteemide ja fassaadide tootja Parmet ASi juhataja Elmo Parik ei osanud esiotsa midagi pakkuda, mis selgitaks metalliettevõtete rohkust kiiresti kasvanud ettevõtete edetabelis ning imestab Parmeti Gaselli TOPi sattumise üle kõvasti. “Meie tegemised on väga tihedalt ehitusega seotud, sest teeme metallfassaade. Kui ehitus langeb, on ka meil langus.” Kas asi võib olla Soomest siia üle kolivates metallitöösturites, Parik väita ei tea, kuid tõdeb, et ju siis ikkagi odavama tööjõu pärast tullakse. “Aga ega neid töötajaid siingi palju võtta pole. Kuna asume Otepääl on meil väga püsiv töötajaskond. Praegugi oleks vaja mõned mehed juurde võtta, aga pole lihtsalt kuskilt võtta,” rääkis Parmeti juhataja.

Ameerika mägede aasta 2013. 2013. aasta oli Mihkel Valdeku sõnul nagu sõit Ameerika mägedel. “Kokkulepitud mahud tulid kõik ära, aga miskipärast oli nii, et tellimused olid pressitud väikestesse ajalõikudesse,” selgitas Valdek Asi juhataja.

Ka teised metallitööstusettevõtted märkasid Valdeku sõnul aasta lõpus tellimuste vaibumist. “Meil läks detsember natuke üles seoses Rootsis tehtud suurte kulutustega, aga oktoober ja november olid madalamad.” Samas olid kiired kuud kolm suvekuud, kus robot painutas metalli ka öösiti.

Kuna osa Valdek ASi toodangust saab paigaldada vaid siis, kui maapind on pehme, prognoosib juht töörohket suve ka sel aastal. Teine kiire aeg võib saabuda taas aasta lõpus, kui Rootsi omavalitsused kasutavad sotsiaalvaldkonna rahasid erinevate abivahendite ja abikappide soetamiseks. “Rootsis on nii, et kõigepealt kulutatakse raha inimese peale ja kui midagi üle jääb, hakatakse soetama selliseid asju nagu meie toodame,” rääkis Valdek.

Kasv jätkub. 2014. aasta tõotab Valdek ASil kena tulla ja juhataja sõnul peaks käive praeguste lepingute korral kasvama vähemalt 1,2 korda. Hiljuti sai ettevõte lepingu Soome edasimüüjaga, kust laekunud esimesed müüginumbrid olid head. Teisalt nentis Valdek, et ka määramatusi on käesolevas aastas palju ning need võivad oodatavat käibekasvu ka muuta.

Parmeti juhataja Elmo Pariku sõnul oli möödunud aasta üsna kehva aasta. “Objekte ei olnud piisavalt ja Tallinna kontori töötajatega oli probleeme.” 2014. aastast rääkides nentis Parik, et praegu ei ole nad veel ühtegi objekti kätte saanud, sest Parmet pole hindadega nii alla läinud kui teised. “Võib-olla mõned teevadki nullkasumiga, aga meil on vähe inimesi – 15 inimest koos Tallinnaga. Kahjumiga me kindlasti töötada ei taha ja nullkasumiga ei ole ka mõtet teha,” rääkis ta.

Juhataja lisas, et nullkasumi teenimine võib olla oluline suurema töötajate arvuga ettevõtete puhul, kui on vaja 60 kuni 70 inimesele tööd anda, aga mitte neile.

Tuleviku kohta ütles Parik, et kuna mullu võeti uusi inimesi tööle ning käivitati senisest jõulisem müügistrateegia, jääb nüüd üle tehtud muudatuste tulemusi oodata. “Võib-olla saab objekte nii siin- kui sealpool lahte,” lisas ta.

Müügistrateegiale oli ja on Parmeti juhataja sõnul senisest enam rõhku vaja panna, kuna siiani niiöelda ise kätte tulnud tellimused tihenenud konkurentsiolukorras seda enam ei tee.

Põllumehed ootavad kehvemat

Kiiresti kasvanud põllumajandusettevõtted on selle aasta saagi kohta prognoose tehes põllumehelikult pigem pessimistlikud, öeldes, et vara veel rääkida ning loodetavasti ei tee kevadel öökülma, mis vilja ära võtab.Valgamaal teravilja, kaunvilja ja õliseemne kasvatamisega tegeleva Päikesepõld OÜ juhatuse liige Arvo Laul pakkus, et ehk sattus Päikesepõld Gaselli TOPi seetõttu, et erinevalt 2010. aastast olid 2012. aastal teravilja hinnad “lausa super ja saagid suured”, tuues kaasa märkimisväärse käibehüppe.Laul usub, et sama võiks 2012. aasta saakide ja hindade kohta rääkida ka teised põllumehed. 2013. aasta seevastu oli natuke lahjem.“2012/2013. aasta talv oli raske, hävitas talivilja, lõpuks külvasimegi selle asemele hoopis kaera. Aga kaera hind on odav. Kõik on omavahel seotud,” selgitas Laul.Praegusest talvest rääkides märkis Laul, et see nii hulluks ehk ei kujune. Põllumehele kohaselt ei taha Laul aga 2014. aasta käekäiku kuidagi ette ennustada. “Peab vaatama, kuidas välja kukub. Eks see on üks börsimäng kõik – kas hinnad kukuvad allapoole ja kuidas maailmas see olukord on.”

Seemnekasvataja: suuri riske võtta ei julge. Harjumaa teravilja, kaunvilja ja õliseemne kasvatusega tegeleva RS Nellik OÜ juhatuse liige Robert Saava ei saa öelda, et väga hästi läheks. “Suuri riske võtta ei julge. Eks hinnad ole tõusnud, aga teisiti ka kulud on olnud suuremad,” arutles ta.Kuigi viimastel aastatel on käive ja kasum vaikselt kasvanud, nentis Saava, et ega midagi rääkida ei julge, kõik oleneb ju aastast, kuidas välja kukub parajasti.“Talv võib ikka asja mõjutada, praegu on veel vara midagi öelda. Äkki teeb hoopis kevadel öökülma ja võtab kõik ära,” rääkis juhatuse liige. Ta lisas, et hea on seegi, et lumi maha tuli, siis ei saa suur külm talivilja ära võtta.Milliseks kujuneb 2014. aasta teraviljahind, on Saava sõnul täna veel vara rääkida. “Võivad tõusta aga võivad ka kukkuda,” kommenteeris ta.Saava märkis, et rendimaade hinnad Eestis on palju tõusnud ning seetõttu on nii mõnestki maast loobutud.On ette tulnud ka olukordi, kus omanik on rendimaa tagasi võtnud, et selle pealt ise toetusi saada.

 

ML Eeriksaare OÜ

Tegevusala: köögivilja-teravilja-kaunvilja ja õlitaimeseemnete kasvatusOmanik: Märt Laansalu 100%Käive 2012: 789 850 €, kasv (2010. a võrreldes) 5 kordaKasum 2012: 556 348 €, kasv 140 korda

B&W Metall OÜ

Tegevusala: mehaaniline metallitöötlusOmanik: Alfred Brand 33,33%, Priit Vaikmäe 33,33%, Jaanus Ljahov 33,33%Käive 2012: 753 000 €, kasv 2010. a võrreldes 3,6 kordaKasum 2012: 160 437 €, kasv 12 korda

 

Parimad põllumajandus­ettevõtted

koht, ettevõte 10.  ML Eeriksaare OÜ 137. SERDNA&Ko OÜ 165. Päikesepõld OÜ 216. Agromax OÜ 219. Neil OÜ

Parimad metallitööstusettevõtted

 koht, ettevõte 80. B&W Metall OÜ 90. Elteks Group OÜ 140. AFTERONE OÜ 170. Gandor Grupp OÜ 184. Toci OÜ