Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Puhkepäev. Kuidas osta õnne?
Viimase kuu jooksul on ilmunud mitmeid põnevaid artikleid, kust leiab nõuandeid, kuidas raha säästa või kuhu tulumaksu tagastus investeerida. (Äripäevas näiteks “Härra Rahavunts. Lugu mehest, kes läks 30aastaselt pensionile”, 4.02; “Mida teha tulumaksu tagastusega”, 17.02). Miks neid lugeda tasuks, kui üldlevinud on arvamus, et rahaga õnne osta ei saa (olen ka pigem seda usku olnud)?
Sellepärast, et erinevate teadlaste väitel tegelikult ikka saab küll. Elu suure eesmärgi, õnnelik olemises juures saab raha osaliselt abiks olla. Jah, tervist, meelerahu, pikemat elu, armastavat abikaasat, lapsi, mõnusaid õhtuid sõprade seltsis mammona eest ei müüda, küll aga saab seda investeerida väikestesse õnnehetkedesse.
Ajakiri Forbes avaldas 2011. aastal ja ajakiri Psychology Today mullu septembris artikli, mis põhinesid teaduslikel uuringutel, kus otsiti seoseid inimeste õnne ja raha kulutamise vahel. Lühikokkuvõte, mis joonistus välja mõlemast artiklist, on: kui raha abil ei muutu sa natukenegi õnnelikumaks, siis kulutad sa seda valedele asjadele.
Uuringute läbiviijad tõid välja mitmeid võimalusi, kuidas raha abiga õnnetunnet suurendada. Esiteks: osta kogemusi asjade asemel. Uuringutest selgus, et need, kes kulutasid raha kogemuste omandamisele, tundsid end oluliselt pikemat aega
õnnelikumana, kui need, kes ostsid endale järjekordse asja. Selle põhjuseks on see, et inimesed defineerivad ennast pigem kogemuste kui asjade kaudu. Pigem nähakse ennast kui maratoni läbijat või Everesti otsa ronijat kui Mercedese omanikku.
Teiseks tõid uuringud välja, et need, kes raha abil teistele rõõmu valmistavad, tunnevad ennast hulga õnnelikumana. Kitsidus suurendab ahnust ja isekust, jagamine, kas siis kingituse tegemine või kellegi abistamine, lahkust ja õnnetunnet. (Pikemalt selgitab seda Michael Norton ka kõnes “How to buy happiness”,
www.ted.com.)
Ka soovitavad teadlased mõelda asjadele, mille peale üldiselt ei mõtle. Kui inimesed midagi ihkavad, mis muudaks nende elu paremaks, siis näevad nad tavaliselt suurt pilti. Näiteks maja või autot, mitte aga igapäevaseid pisiasju, mis tegelikult rõõmu valmistavad – olgu selleks siis mõni tore kiri, õhtueine restoranis või tore väljasõit. Väikestele rõõmudele kulutatud rahal on suurem võime mõjutada inimeste õnnetunnet, selgus uuringutest.
Seega tasub hoolega mõelda, kuidas ja millele raha kulutada. Rikas pole ju mitte see, kel on palju asju, vaid see, kes suur kogemustepagas, mille üle õnnelik olla.