Lehis: riik keeldub alternatiivide arutamisest

Ken Rohelaan 21. veebruar 2014, 13:48

Riik ei soovi maksusüsteemi parandamisel arutada enda ettepanekutest muid alternatiive ega soovi kaasata ettevõtlusorganisatsioone, ütles maksumaksjate liidu juhatuse liige Lasse Lehis.

"Probleem on selles, et juba alguses on üks ainuõige lahendus kellegi peas sündinud, on see siis näiteks 1000euroste tehingute deklareerimise kohustus. Keegi on selle otsustanud ja edasine on selle õigustamine. Muud alternatiivid võetakse pikema jututa laualt maha, otsitakse valikut õigustavad näited," ütles Lehis eile majanduskuritegevuse konverentsil.

Tema sõnul võiks meelde tuletada vanu asju ja vaadata välisriikide kogemust. "Kui me tahame, siis me leiame Euroopast igasuguseid näiteid," lisas ta.

Lehise sõnul on millegipärast jäänud mulje, et huvigruppe peljatakse või märgistatakse. Maksumaksjate esindaja teatel ei tähenda nende käest arvamuse küsimine, et nii peabki tegema. Sealt saab asjatundja infot ja kogemusi. Lehis viitab maksumaksjate liidu, EVEA (Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon), raamatupidajate kogu ja audiitorkogu koondumisele arvete deklareerimise osas.

"Põhimõtteliselt on koondunud inimesed, kes Eestis teavad enam-vähem kõike raamatupidamisest. Sellest, mis seal on, mida pole. Kes teavad ja näevad, mida maksuamet ei tea ega näe. Seetõttu on meie käest mõtet küsida küll. Kasvõi seda, et teeme lisakohustuse – kas see reaalselt toob raha sisse või mitte," ütles Lehis.

Käibemaksuseaduse ja raamatupidamise seaduse muutmise seaduseelnõu koostajate hinnangut, et käibedeklaratsiooni lisa rakendamisega paraneks käibemaksu laekumine aastas 30 miljoni euro võrra, ei pea koondunud organisatsioonid reaalsuses nii kiiresti võimalikuks.

Ministeeriumis töötamine keeruline
Küsimuse peale, kas probleem seisneb rahandusministeeriumi ametnikes või peamiselt poliitikas, vastas Lehis, et soovimata kedagi süüdistada jääb lõpuks ikkagi minister vastutama.

"Probleem on süsteemis. Olen rahandusministeeriumis füüsiliselt ühe tööpäeva olnud ja mitte tööl, vaid tasuta abilisena. Mulle piisas sellest ühest päevast, et veenduda, et ma eluilmas sellesse asutusse ei saa tulla tööle," ütles Lehis.

Tema sõnul kulub ministeeriumis töö tegemisest rääkimise peale rohkem aega kui töö tegemisele. "Kui tahad seal midagi teha normaalselt, siis alati leidub keegi, olgu see osakonnajuhataja, minister, riigikogu, president või kohtud, kes sellele vee peale tõmbavad. Proovid ühe korra ja teise korra ja lõpuks on kaks varianti: kas lähed minema või teed seda, mida kästakse, võimalikult vähe," lisas ta.

Maksumaksjate esindaja teatel ei heida ta ametnikele midagi ette. "Kunagi olin ma nende suhtes vaenulikult meelestatud, aga viimasel ajal suhtun ma nendesse pigem kaastundega," ütles Lehis.

Täidesaatev võim plaanitust suurem
Riigikogu rahanduskomisjoni aseesimehe Rannar Vassiljevi sõnul peaks täidesaatev võim tegema eelkõige seda, mida parlament inimeste poolt antud mandaadiga soovitab, aga riigikoguliikme teatel on tegemist laiema probleemiga, mitte ainult Eestis. Vassiljevi sõnul on paljudes parlamentaarsetes riikides täidesaatva võimu roll kindlasti suurem kui algne ideeline mõte.

Sotsiaaldemokraat Vassiljev nõustus Lehisega, et osapooltega läbirääkimata eelnõu toomine lauale pole hea õigusloome tavaga kooskõlas. "Kuigi aparaat on üldiselt täitevvõimul suur, siis mõtteviis, et kompetents on Eestis ühte kohta kogunenud ja sealt ei teki alati kõige paremad ideed, ei ole ühiskonnale laiemalt kasulik. Selline mõistlik arutelu erinevates valdkondades on kogu ühiskonna jaoks kasulik," ütles rahanduskomisjoni liige.

Ettevõtjad näitavad initsiatiivi
Kaubandus-tööstuskoja peadirektori Mait Paltsi sõnul ei ole ettevõtjad leebumas ega nõustumas rahandusministeeriumi seniste otsuste taustal. "Kütusesektoris on ettevõtjad läinud ise maksuameti ukse taha ja öelnud, et vajavad muutusi. Kasutatud autode turu probleemi tõstatasid automüügi ettevõtjad, sest nad ei saanud ausalt turul tegutseda," näitlikustas Palts.

Tema sõnul on põhjust üle vaadata näiteks maksuõigusega seotud sanktsioneerimine ehk kui motiveeriv on tänane süsteem maksupettustega tegelejatele või ka nende kavandajatele.

Veebruari alguses saatsid ettevõtjad käibedeklaratsiooni lisa kehtestamise kohta ettepanekud ja alternatiivid, mis erinevalt eelnõust ei koormaks kõiki ausaid ettevõtteid reaalsetele probleemidele keskendumata.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
21. February 2014, 13:48
Otsi:

Ava täpsem otsing