Investorid eelistavad suuri ettevõtteid

Magnum ASi juht Kristjan Vilosiuse sõnul on eestlastel kombeks kõike ise teha. “Meie mentaliteet on juba selline, mis tekitab tahet kõik ise otsast peale üles ehitada,” märkis Vilosius eile Äripäeva, Soraineni advokaadibüroo ja Nordic CF Advisory korraldatud seminaril. “Edukal ettevõttel on vaja tugevat brändi, kliendibaasi, tehnoloogiat, meeskonda ja tarnijasuhteid. Seega on tihti isetegemise asemel lihtsam ettevõte osta, sest sedasi kaotatakse ära ettevõtte ülesehitamise ajakulu.”

Vilosiuse sõnul on iga ettevõtte ostu-müügitehing unikaalne ja sõltub alati mõlema osapoole soovidest. “See ei ole must ja valge valdkond, pigem on see vahepealne hall ala,” märkis ta.

Vilosiuse sõnul otsivad investorid pigem suur­ettevõtteid, kus on läbipaistev paberimajandus, iseseisev juhtkond ja kindlalt piiritletud äri­mudel. “Näiteks ei taheta osta ettevõtet, kus omanik on ühtlasi ka juht ja mis tegeleb eri valdkondadega,” ütles ta. Vilosius lisas, et oluline on ka müüjal endale selgeks teha, kas soovitakse ikka tehinguni jõuda või mitte. “Kui tahate, siis soovitan kindlasti võtta ühendust nõustajaga ja oma ala spetsialistidega,” märkis ta.

Edukus peitub ärimudelis. Nordic CF Advisory finantsnõustaja ja partneri Alar Voitka sõnul on praktika näidanud, et suur osa ettevõtete ülevõtmiste läbirääkimistest ei jõua tehinguni. Tema ja Soraineni juhtivpartneri Toomas Prangli sõnul on üks ettevõtte kasvatamise ja müümise suuremaid komistuskive osanikevahelised suhted. “Kui on tavaline, et abielludes sõlmitakse varaleping, siis veelgi olulisem on mitte astuda ärisuhetesse ilma osanikevahelise lepinguta,” märkis Prangli. Osanikevahelise lepinguga tuleb kindlaks määrata ettevõtte äriplaan, millega näidatakse, kuidas toimub juhtimine ja kui palju osalevad osanikud juhtimises. Samuti on vaja kokku leppida eelarve ja investeeringute kava.

“Kõige ebameeldivam osanikesuhe on 50-50, kus kumbki osapool ei saa ilma teiseta midagi otsustada. Mina pole näinud ühtegi ettevõtet, kus osanikud panustavad ettevõttesse võrdselt,” märkis Prangli. Tema sõnul on osanike võrdselt jaotumine pelgalt mugavustsoon, mis lõpuks hoopis ette­võtte juhtimist ja müümist raskendab.

Prangli ja Voitka sõnul tuleb enne ettevõtte müümist teha kindlaks firma väärtus. Läbirääkimistel on aga oluline hinnaootuste juures realistlikuks jääda.

 

Investor tahab kindlat kaupa

Tingimused ettevõttes, mida eelistatakse ostaIseseisev juhtkondSelge strateegiline nägemusKasumlik, kindlalt piiritletud ärimudel ja tegevusvaldkondKasvav sektorLäbipaistvad finantsid ja lepingudKvaliteetsed müügimaterjalidJuhitud müügiprotsessOmaniku realistlikud hinnaootused

 

Kristjan Vilosius

On kokku puutunud mitme ettevõtte ülevõtmistega:Tallinki finantseerimismeeskond, Silja Line’i ost (2004–2006),Keystone Advisersi partner, Maagi, Ehituse ABC, Suurtüki, Sportlandi ost (2006–2012),erainvestorina Barruse, MyFitnessi, Bauhofi ost (2010),Magnum ASi ja UP Invest OÜ finantsjuht/tegevjuht Semetroni, Skeletontechi ja Eesti Meedia ost (2012–).Omanik ettevõtetes Mila Invest OÜ, Myinvest Estonia OÜ ja Vajalik OÜ. Ravimifirma Magnum ASi juht.