Tülis hobuste pärast

Katariina Krjutškova, Aivar Hundimägi 27. veebruar 2014, 20:48

Põllumajandusministri ja Tori Hobusekasvanduse juhi Imre Samsi tüli on jõudnud õiguskaitseorganiteni.

Mullu aprillis saatis Tori Hobusekasvanduse juhataja Imre Sams kirja riigiprokuratuuri: "Soovin teatada kuriteokahtlusest, mis seisneb pistise küsimises ja vahendamises ning mõjuvõimuga kauplemises. Asjaga on seotud vähemalt üks valitsuse liige ning tõenäoliselt ka kõrgemad ametnikud."

Talle vastas juhtiv riigiprokurör Heili Sepp, kes soovitas pöörduda kaitsepolitseisse aadressil Toompuiestee 3, Tallinn. "Öelge nimi ja teid juhatatakse vastava ametniku poole." Mis seal juba juhtus, sellest rääkida ei tohi.

Kolm osapoolt. Küllap olid seal kõne all mullu aprillis aset leidnud sündmused, millesse on segatud kolm osapoolt: hobusekasvatajad Imre Sams, kodanikuühenduse Parem Eesti esimees Maario Laas ning põllumajandusministeerium eesotsas Helir-Valdor Seederiga. Laasist saab täpsemalt lugeda artiklist "Keevaline "remondimees".

Asja keskmeks on Pärnumaal asuv Tori Hobusekasvandus ja selle juurde kuuluv 915 hektarit maad. Neid valdusi rendib Sams riigilt 1997. aastast peale ning tema lepingud riigiga kehtivad aastani 2029. Kokkuleppe järgi võib rentnik raiuda ja müüa sealset metsa, vastukaaluks aretab ta Tori tõugu hobuseid.

Ei esita aruandeid. Valdusel tegutseb ettevõte Tori Hobusekasvandus OÜ, kelle 2007. aasta majandusaasta aruande järgi kujunes jaotamata kasumiks 6,15 miljonit krooni. Üle poole müügitulust, mis oli 2,67 miljonit, moodustas metsa müük. Hilisemaid aruandeid ettevõttel äriregistri andmetel esitatud pole.  

Tori hobusekasvandust peetakse ihaldusväärseks objektiks, mille puhul ei saa välistada ka poliitilisi huvisid. "Kui on 1000 hektarit maad, peab ju olema kellelgi ikka mingi huvi," ütleb hobusekasvataja Novearenduse esindaja Paul Arus.

Rentnik ja rendileandja on aga tülli pööranud ja süüdistusi üksteise aadressil jagub kuhjaga. Põllmajandusminister Seeder väidab, et Sams on ebausaldusväärne ega täida kohustusi. Teine pool seevastu räägib, et ei saa ega peagi kohustusi täitma, sest minister survestab teda juba aastaid ebaausate võtetega, et ta valduselt välja koliks. Samsi meelest soovib minister valdused omadele inimestele üle anda.

Ministeerium ütles lepingu üles. Mullu jaanuaris päädis asi sellega, et põllumajandusministeerium saatis Samsile rendilepingute ülesütlemisavaldused. Hobusekasvatajal kästi välja kolida aprilli lõpuks.

Selle takistamiseks pöördus Sams kohtusse. 25. aprilli 2013. aasta kohtumääruses seisavad sõnad "jõud" ja "omavoli". Neid appi võttes olevat põllumajandusministeerium ähvardanud talle kuuluva Tori hobusekasvanduse ja selle juurde kuuluva maa rentnikult üle võtta.

Väljakolimine oleks tähendanud Samsile rahalist kahju. Viimase kolme aastaga on ta investeerinud kompleksi arendamisse 170 000 eurot.  Samuti oleks kulukaks muutunud hobustele uue maa ja hoonete leidmine. Kohus rahuldas Samsi hagi osaliselt - põllumajandusministeeriumil keelati valdust kahjustavate toimingute tegemine.

Sams: firma soovitakse võtta üle. Vahetult enne põllumajandusministeeriumi määratud tähtaegade kukkumist, aprilli alguses, pöördus Samsi poole vastselt hobusekasvatajate seltsi esimeheks saanud Maario Laas. "Ta helistas mulle, et tal on vaja kokku saada ja rääkida hobusekasvanduse teemal. Siis tuli ta Torisse ja me rääkisime," meenutab Sams.

Samsi väitel soovis Laas tema firma üle võtta. "Vestlus seisnes selles, et minuga on igal juhul lõpp. Ministeerium teeb kõik, et lepingud lõpetada. Küsisin, mis mõte on temal seda asja üle võtta, sest lepingud on paari päeva pärast lõppenud. Ta ütles, et temal on kokkulepe inimestega, et ministeerium võtab need lepingud ja ülesütlemisavaldused tagasi," räägib Sams.

Samsi väitel ei nimetanud Laas nende inimeste nimesid, aga ütles, et on sidemetes olnud Res Publica inimestega. Laas oli Isamaa ja Res Publica liige aastatel 2001-2012.

Laas: püüdsin leida lahendust. Laas kinnitab, et on Samsiga mõned korrad vestelnud. Küll aga oli tema väitel vestluste sisu teine: "Teile on keeratud nendest vestlustest kokku päris huvitav kompott. See, mida mina olen öelnud, on tõstetud teise konteksti."

Laasi sõnul pole ta isiklikult teinud ettepanekut Samsi firmat üle võtta, vaid esindas Hobusekasvatajate Seltsi ja püüdis leida lahendust, kuidas senine rentnik võiks ilma kohtuta asjad lahendada. Enne lepingute lõppemist oli põllumajandusministeerium ühendust võtnud tema juhitava Hobusekasvatuse Seltsiga, et võib-olla nemad saavad hobuste eest edasi hoolitseda.

"Kuna need hobused hakkasid meile kraesse vajuma, siis ma ütlesin talle, et kui ta on võtnud kohustuse, püüdku ise need asjad lahendada. Kui ise ei suuda, siis tule ütle. Võib-olla need teised inimesed, kes vastutavad hobuste eest, äkki saavad nemad või ise aidata. Seda tõlgendakse siis nii, et minul on mõjuvõimuga kauplemise ambitsioon," selgitab Laas.

Sams kahtlustab, et Laas võis Hobusekasvatajate Seltsi laekunud infot proovida oma huvides ära kasutada. Toona keeldus selts Tori hobusekasvanduse ülevõtmisest, ehkki kuulduste järgi on selts ligi 20 aastat soovinud seda enda valdusesse saada.

Laas: mul ei ole mõjukaid tuttavaid. Laasi hinnangul pole tal ministeeriumis ega erakonnas nii mõjukaid tuttavaid, kes võiks Tori hobusekasvanduse käekäiku mõjutada. "See oleks fantastiline, kui oleks, aga kahjuks pole," ütleb Laas. Tema väitel tähendas "oma inimestega rääkimine" seda, et ta arutas Tori hobusekasvandusega seonduvat Hobusekasvatajate Seltsi inimestega.

Kuigi Laas pole enda sõnul soovinud Samsi firmat üle võtta, ei eita ta, et Samsiga oli hinnapakkumisest juttu. "Ta nimetas mingeid numbreid jah," möönab Laas. Samsi sõnul soovis ta firma eest saada ligi 900 000 eurot. Seda numbrit kuulnud, olevat Laas Samsi väitel väitnud, et peab ministeeriumi inimestega asja läbi rääkima.

Laas tegi väidetavalt ka omapoolse pakkumise, millest Sams keeldus, sest ei soovinud enda sõnul kelleltki altkäemaksu võtta. Pealegi oli tegu "võileivahinnaga".

Minister ei tea Laasist midagi. Mõnevõrra üllatav on ministri reaktsioon, kui kõne alla tuleb peaaegu aasta Hobusekasvatajate Seltsi esimeheks olnud ja tema endine erakonnakaaslane Laas. "Täiesti tundmatu nimi. Ei tea, kust see nimi on välja ilmunud ja kes temaga läbirääkimisi on pidanud," ütleb Seeder.

Ta lisab: "Arvan, et tegu on inimesega, kellega ma kordagi kohtunud ei ole. Ma ei saa väita, et ma pole temaga ühes ruumis olnud kunagi. Aga mina teda isiklikult ei tunne. Mingisuguseid läbirääkimisi pole me teinud. Ja mingisuguseid pakkumisi pole me ka teinud. Ma arvan, et see on välja mõeldud luul, mis ei vasta tegelikkusele."

Laas jääb sellest kuuldes nõutuks: "Mul on väga raske öelda, miks ta nii väidab." Laasi sõnul on ta ministriga kohtunud koos teiste seltsi liikmetega korduvalt. Need kohtumised on isegi protokollitud.

Seeder: me ei mängi kellegagi kokku. Seederi sõnul pole põllumajandusministeerium ühegi ettevõtjaga n-ö kokku mänginud, ehkki ta on teadlik, et nii mitmedki ettevõtjad on soovinud Tori hobusekasvandust üle võtta.

Seederi sõnul on kaks võimalust. kas Sams valetab või bluffis Laas, kui väitis, et tal on erakondlaste toetus, ning püüdis sellega rentnikku survestada.

Pärast seda, kui Sams asja kohtusse andis, pole Laas temaga ühendust võtnud. Laas ütleb, et Tori hobusekasvanduse tulevik on poolelioleva kohtuvaidluse tõttu segane. Samuti pole Laas viimase kuu aja jooksul Samsi poole pöördunud, et tema väidetavaid valeväiteid ümber lükata. "Mul pole temaga midagi rääkida," ütleb Laas.

Tüli põhjuseks vana leping. Põllumajandusministeeriumi ja Tori hobusekasvanduse vahel on rendileping alates 1997. aastast ja see kehtib see 22. märtsini 2029. Selle eesmärk on jätkata Tori hobusetõu aretamist, mille eest vastutab Tori hobusekasvanduse juhataja Imre Sams.

Metsamajanduskava järgi võib Sams paremaks majandamiseks raiuda 1736,5 tihumeetrit puitu. 2010. aastal teatas rendileandja, et lubab seoses rentniku kasutuses olevate maade võimaliku võõrandamisega rentnikul teha hooldusraiet üksnes mahus 586,9 tihumeetrit.

Seoses sellega keeldus Sams maksmast ka sama palju renti, kui leping ette nägi. Ta andis ministeeriumile mõista, et tegu on lepingu rikkumisega. Samsi hinnangul on ta raiekeelu tõttu jäänud ilma umbes 100 000 eurost.

Jaanuaris 2013 esitas ministeerium rendilepingute ülesütlemisavaldused  ja võlanõude summas 12 244 eurot koos pankrotihoiatusega. Vastavalt ülesütlemislepingutele oleks rentnik pidanud välja kolima kolme kuu jooksul.

Põllumajandusministeerium põhjendas lepingute ülesütlemist sellega, et Tori hobusekasvanduse jätkusuutlikus on kahtluse alla sattunud. Äriregister on esitanud ühingule kustutamishoiatuse seoses majandusaasta aruannete mitteesitamisega alates 2008. aastast.

Teise põhjusena toodi välja, et Tori Hobusekasvandus on kaotanud lepingupartnerina usaldusväärsuse, kuna polnud juhatuse liikme isikus põllumajandusministeeriumile kättesaadav mitme kuu jooksul, kui oli tarvis lahendada maaeralduse küsimus kergliiklustee rajamise tarbeks.

Samuti heitis ministeerium ette, et Tori Hobusekasvanduse valduses oleva vara seisund halveneb ja nii on kohaliku kultuuripärandi säilimine ohtu sattunud. Tori Hobusekasvandus on suhtunud esemesse hooletult ja mitteheaperemehelikult ning ei ole hoidnud vajalikus korras.

Sams vaidlustas ministeeriumi ülesütlemisavaldused, tema kaebus rahuldati osaliselt. Sellega keelati ministeeriumil hobusekasvanduses ja selle juurde kuuluval territooriumil teha toiminguid, mis võiksid vara kahjustada.

Vaidlus lepingu täitmise üle jätkub kohtus.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
05. March 2014, 10:01
Otsi:

Ava täpsem otsing