Ministeerium lahutas oma ametnikel meelt

Keskkonnaministeeriumi haldusalas aastalõpu kulude osakaal on olnud silmnähtavalt kõrge - ja seda mitte ainult tänavu, vaid viimasel kolmel aastal. Mullu tehti detsembris kogu aasta kuludest 17,5%, 2012. aastal oli detsembri osakaal 22,4% ja 2011. aastal 24,9%.

Näiteks pidasid eelmise aasta 17. detsembri õhtul paarkümmend ministeeriumi juhtivtöötajat eesotsas minister Keit Pentus-Rosimannusega aastalõpuseminari. See toimus Tallinna kesklinnas asuvas Food Studios. Food Studio pole mingi igav söögikoht. Nende juurest saab tellida toiduvalmistamise koolitusi, juhendajateks head kokad.

Huvitav on, et ministeerium ja Food Studio nimetavad toimunud üritust erinevalt. Kui Food Studio hinnapakkumisel on ürituse tüübiks märgitud "jõuluõhtusöök/koos kokkamine", siis ministeeriumi poolt Food Studiole saadetud tellimiskirjas nimetatakse seda sündmust juhtide seminariks.

Keskkonnaministeeriumi pressiesindaja Berit-Helena Lamp ütleb, et tegemist oli aastat kokkuvõtva üritusega, kus osales ministeeriumi juhtkond.

Täpset seminari kava ministeerium ei edasta ja pressiesindaja sõnul pole sellistel üritustel täpset kava ka kunagi olnud. Küll saadab ta lõpuks tagantjärgi koostatud orienteeruva ajakava - selle järgi pühendati kaks tundi aruteludele, kaks toiduvalmistamisele.

Selle sündmuse kulu ministeeriumile on 1690 eurot, lisaks tasutakse erisoodustuse eest maksudena 1379 eurot.

Päev enne juhtkonna seminari ehk mullu 16. detsembril osalesid keskkonnaministeeriumi ametnikud sarnasel üritusel Toiduakadeemias. Ka siin lähevad lahku firma poolt tehtud hinnapakkumises kirjeldatu ja ministeeriumi selgitus.

Hinnapakkumises nimetatakse 21 osalejaga sündmust kui "meeskonnaga Toiduakadeemias".

Keskkonnaministeeriumi aastalõpu nõupidamise päevakava:11.20 Külaliste saabumine

11.30 Sõnajärje võtab üle Toiduakadeemia peakokk, kes räägib lähemalt, mida päev toob. Kokkamine võib alata (vt. menüü)!

14.00 Naudime suurepärast lõunasööki.

15.30 Täname kõiki osalejaid ja lahkume rõõmsalt kodudesse.

Ministeeriumi pressiesindaja sõnul oli tegemist kliima-, välisõhu- ja rahvusvahelise struktuuriüksuse nõupidamisega, kus tehti tööaastast kokkuvõtteid.

Kulu riigile koos käibemaksuga on 1692 eurot, tehtud erisoodustuse eest tasus ministeerium maksudena 1156 eurot.

Lisaks leiab ministeeriumi dokumendiregistrit lapates veel järgmisi kulusid: iga töötaja sai kingituseks purgi pohlamoosi (kokku 230 purki maksis 734 eurot), looduskaitseosakonna töötajad käisid loodusfoto koolitusel (koolitus maksis 932 eurot), ministeeriumi juhtivtöötajad said endale tahvelarvutid (19 tahvelarvutit maksis 11 833 eurot) jm.

Ministeeriumi pressiesindaja Lamp toob välja, et kõik detsembris tehtud kulutused olid ette planeeritud. Nii näiteks oli kogu haldusala koolituskulu mullu detsembris 88 000 eurot, mis on 34% aasta kogukulust. Seminarid ja konverentsid võtsid kokku 15 000 eurot ehk 25% aastasest mahust. Nutiseadmete ostuks oli haldusala peale detsembrisse planeeritud 21 000 eurot ja see kulutati ära.

Lisaks toob Lamp välja, et üldiselt jaotuvad püsikulud aasta peale ühtlaselt, kuid aasta lõppu jäävad lepingutega seotud arenduste ja uuringute või riigihangetega seotud kulutused - sellest ka proportsionaalselt suuremad väljamaksed, mis aastalõpu kulutusi tõstavad.

Keskkonnaminister Pentus-Rosimannus jätab talle saadetud küsimusele, kas kulutused seminaridele, koolitustele ja nutiseadmetele näitavad, et raha on üle jäänud, reageerimata.

Rahandusminister Jürgen Ligi aga järeldab, et kriisi ajal kärbitud kulude külmutatuna hoidmine on olnud õige (majanduskuludes lähtuti külmutamisest 2012. aasta lõpuni - toim). "See on vähim, milles saab olla täiesti kindel, samuti on kindel, et vastuseis kokkuhoiule on ära põhjendamata," lisab ta.

Ligi sõnul ei väida ta, et osa kulude aasta lõppu ajastamine poleks mõistlik, seda aga mingi piirini. "Nii suur ajaline kulude disproportsioon ja nende iseloom kinnitab, et kokkuhoiuettepanekuga pole me teinud liiga. Raha jäi ikkagi üle, sest aasta lõpp oli täis just koolitusi, kingitusi, seminare ja väikeostusid, näiteks nutifone," ütleb ta.

Kontrollida kogu riigi lõikes, kas vahendeid kulutatakse mõistlikult, on avalikkusel keeruline. Rahandusministeerium väljastab vaid kulutuste üldnumbri, numbri sisu kohta tuleks küsida iga asutuse enda käest.