Ukraina kriis annab löögi Venemaa majandusele

11. märts 2014, 00:00

Venemaa tegevus süvendab niigi kriitilist poliitilist ja majanduslikku olukorda Ukrainas ja on vastupidine sellele, mida Ukrainal ja Venemaal tegelikult vaja oleks.

Vene majandus kasvas eelmisel aastal vaid 1,3%, mis on tuntav aeglustumine 2012. aasta 3,4% SKT kasvuga võrreldes.

Reservid juba käigus. Analüütikud on alanud majandusseisakut hinnanud pikaajaliseks. Enne praeguse kriisi puhkemist tehtud prognoosid ei lubanud ka järgmisteks aastateks kiiremat majanduskasvu kui vaid 2–3%, kui sedagi. Nendegi kasvunumbrite põhiliseks eelduseks on majandusolukorra paranemine Euroopa Liidus, kuivõrd EL on Venemaa peamine kaubanduspartner. Stabiilse arengu tingimuseks on valitsus aga pidanud vähemalt 5% kasvu. Rubla kursi hoidmiseks soovitud koridoris pidi keskpank käiku andma reserve juba enne Ukraina kriisi puhkemist.

Majanduskasvu aeglustumine mullu mõjutas ühtlasi riigi eelarvepositsiooni, defitsiit suurenes 0,5%ni SKT suhtes ning aastaarvestuses kahanesid ka eelarvetulud. Prognoositakse edasist eelarvetulude kahanemist.

Defitsiiti on kavas katta põhiliselt riigivõla ja erastamistulude arvel. Selleks aastaks kavandatud võlakirjaemissioone aga turuolukord ei soosi. Kriisi mõjul halveneb olukord veelgi ning reitinguagentuur Standard & Poors on hoiatanud, et riigi reitingut võidakse tasemelt BBB veelgi alandada.

Rubla odavnemine aitab küll tõsta Vene tööstuse konkurentsivõimet välisturgudel ja siseturul, välisvaluutakohustustega ettevõtete finantspositsioon aga halveneb. Rubla nõrgenemine on juba avaldamas mõju toiduainehindade tõusule siseturul ning sisetarbimine, mis on olnud üks kasvutegureid, saab siit tagasilöögi.

Investeeringud kahanevad. Venemaa on viimastel aastatel teinud pingutusi väliskapitali väljavoolu peatamiseks ja investeeringute riiki meelitamiseks. Viimased arengud, sh föderaalnõukogus algatatud seaduseelnõu, mis lubaks natsionaliseerida välismaiste ette­võtete vara, nullib suuresti varasemad pingutused. Kahanevad ka infrastruktuuri investeeringud, kuna suuremahulised investeeringud Sotši taliolümpiamängude rajatistesse ja Nord Streami gaasijuhtme ehitusse on lõppenud.

Võimalikud majandusraskused Venemaal Eesti majandusele otsest ohtu ei kujuta, kuna Venemaa osakaal meie koguekspordis ei ole määrav. See on olnud suurusjärgus 12%. Küll aga tuleb mõju meie majandusele meie teiste kaubanduspartnerite, eelkõige Soome ning Läti ja Leedu kaudu, kus Venemaa osakaal koguekspordis on olnud suurem.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. March 2014, 19:30
Otsi:

Ava täpsem otsing