Tööstus. Tark tööstus õpetab mooduleid suhtlema

Intelligentne tootmine tähendab, et erinevad tootmismoodulid suudavad omavahel suhelda ning suhtlus väliskeskkonnaga käib interneti kaudu.

Masinad ja tööstusrobotid muutuvad sedavõrd targaks, et suudavad tootmisprotsesside juures iseseisvaid otsuseid langetada.

Saksa valitsuse edumeelne algatus. Innovaatiliste Masinaehituslike Tootmissüsteemide Tehnoloogiaarenduskeskuse juhatuse liige Jüri Riives rääkis, et Saksamaa kantsler Angela Merkel kuulutas mullu 7. aprillil riigis välja Tööstus 4.0 programmi, mida nimetatakse ka neljandaks tööstusrevolutsiooniks.

Saksa valitsus seadis riiklikul tasandil eesmärgiks intelligentse tootmise ja sellega seotud põhimõtete edendamise. Tööstus 4.0 kätkeb endas küberfüüsikalisi süsteeme ja asjade internetti, mis võimaldab muuta tootmisprotsesse tulevikus senisest tehnoloogiapõhisemaks ja efektiivsemaks.

See tähendab, et tootmisettevõtted saavad hakata kasutama tööstuslikke mooduleid, mida võib kergelt teisaldada, muuta, ümber programmeerida ja asendada. “Mõnes mõttes võib seda võrrelda Legoga,” selgitas Riives.

Intelligentne tootmine tähendab tema sõnul seda, et tootmismoodulid suudavad oma­vahel suhelda ja suhtlus väliskeskkonnaga käib interneti kaudu. Masinad ja tööstusrobotid muutuvad nii targaks, et langetavad tootmisprotsessis ise otsuseid.

200 miljonit eurot. Saksamaa valitsus on eraldanud 200 miljonit eurot Tööstus 4.0 programmi edendamiseks perioodiks 2011–2014. Summa on mõeldud eeskätt strateegiasuundade kujundamiseks. “Selgitatakse välja, milliseid uusi teadmisi ja õppekavu ning milliseid teadustöö arendusi ja teadusprojekte oleks vaja,” selgitas Riives.

“Sakslaste prioriteet enne 2010. aastat oli toota odava tööjõuga riikides. See tähendas massilist tootmise väljaviimist Hiinasse, Portugali, Ungarisse ja Hispaaniasse. Tööstus 4.0 raames avastati, et automatiseerida on võimalik ka odavamalt, aga selleks on vaja suurt nutikust. Saksamaa otsibki nüüd mitte enam niivõrd odava tööjõuga, vaid hoopis suurte teadmistega koostööpartnereid. Praegu on Skandinaavia ja Baltimaad Saksa tööstuspoliitikas väga heas kirjas ja nendega ollakse valmis koostööd tegema,” lisas ta.

Eesti Arengufondi tegevjuhi Pirko Konsa sõnul pole paljude toodete valmistamine tänu uue tehnoloogia pealetungile varsti enam nii tööjõu­mahukas kui seni.

Tema hinnangul toimuvad ülemaailmses tootmissektoris kardinaalsed muutused, mille tulemusena muutuvad ka eri piirkondade rollid. Kui seni on saanud “maailma tehasena” käsitleda Hiinat, siis lähitulevikus võib Hiina osatähtsus kahaneda.

Odava tööjõu asemel pädevus. Konsa sõnul pole tootmine tänu tehnoloogia kiirele arengule  enam nii tööjõumahukas, et ettevõtetel oleks vaja oma tootmisi kolida odava tööjõuga turgudele. “Tootmine kolib sinna, kus on tugev insenertehniline know-how,” märkis Konsa.

Tema sõnul muudab tootmis- ja logistika­sektorit ka see, et järjest rohkem infot on kõikjalt kättesaadav ja töödeldav. See aga võimaldab palju täpsemalt ja efektiivsemalt planeerida nii tootmist kui ka logistilisi ahelaid.

“Sisuliselt tähendab see, et mina sisestan arvutisse tellimuse, vajutan nuppu ja tehnoloogia korraldab kogu logistilise tööahela. See on trend, mis hakkab tootmist üha enam mõjutama. Järgmine küsimus on selles, kuidas tootmisettevõtted selle ära tabavad – kes on esimesed, neil on ilmselt ­eelis,” sõnas Konsa.  “Kui ettevõtted saavad aru uute tehnoloogiate pakutavatest võimalustest, siis leiavad nad ka võimalused nende tehnoloogiate soetamiseks ja kasutamiseks,” lausus ta.

Kristina Narusk: inseneride tekkeks on noortele vaja rohkem eeskujusid

Eesti Teenusmajanduse Koja tegevjuhi Kristina Naruski hinnangul pole mõtet Eestit promoda odavtööjõu riigina, kuid samas on meil mitu tegurit, mis pidurdavad

nutikate start-up- ja spin-off-firmade sündi tööstuses.“Inseneride juurdekasvu ei hakkagi meil soovitud mahus toimuma, kui noortel pole häid eeskujusid. Selleks peavad aga tekkima seksikad ideed ja nutikad lahendused, mis noortel silma särama panevad,” märkis Narusk, kelle sõnul on näiteks IT-sektoris niimoodi läinud.

Tööstussektoris näeb ta aga mitmeid piiranguid, mis nutikate ja selgelt eksportturgudele suunatud start-up- ja spin-off-ettevõtete sündi pidurdavad.“IKT-sektoris on kujunenud suhtumine, et jooksvatest tuludest juba mingil määral kaetakse investeeringuid uurimis- ja arendustegevusele. Teenuse arendamisse on mõtet investeerida, potentsiaaliga seda teenust tulevikus kordades suuremale hulgale klientidele müüa ja välisturgudele laieneda. Tegelikult võiks selline asi tunduvalt laiemas mahus sündida ka tööstuses. Meil on häid ettevõtteid, kes võiksid õhtutel või nädalavahetustel võimaldada oma masinaparki kasutada näiteks väikestel spin-off-tiimidel,” pakkus Narusk.

Pidurid maha. Ta lisas, et tegelikkuses võiks paljudel tootmisettevõtetel olla huvi pakkuda sellist potentsiaali, kui erinevad pidurid saaks eemaldada. Välisomandis ettevõtted on keskendunud plaani täitmisele, allhankefirmad teevad tellimusi ning uute ärivõimaluste peale pigem ei mõelda.

“Ma olen kindel, et noortel on praegu sellisteks muutusteks valmidus olemas. Küsimus on, kuidas tekitada muutust vanemates tegijates,” märkis Narusk. Tema sõnul kasvab uus generatsioon ka globaalses tööstussektoris peale ning selle tulemusena on hakanud muutuma ka mõttemallid ja suhtumine. Praegune 22aastane insener suhtub avatumalt rahvusvahelisse koostöösse ja uutesse võimalustesse. Noorte suhtlemis- ja info hankimise mudelid ning protsessid kanduvad üle ka tööellu, sh ka tuleviku tööstusse. “Maailmas juba tehakse sellist koostööd. Teadusuuringuid crowdsource’itakse erinevate platvormide nagu Innocentive, OpenIdeo, Kaggle vahendusel, tihtipeale auhinnafondidega miljonites dollarites. Lihtsa disaini crowdsource’imise kõrval on hakatud avalike võistluste formaadis hankima ka inseneri­lahendusi, saades ettevõtte jaoks vägagi ootamatult häid tulemusi,” tõi Narusk näite.

Potentsiaali on. “Eestis on potentsiaali küll, esimesed algatusedki on Prototroni ja Build­IT-formaadis olemas, aga selletaoliste inkubaatorprogrammide tegevuse võimendumiseks peaks palju rohkem tööstusettevõtjaid riskikapitalistide, ametnike ja IT-inimeste kõrval huvi üles näitama.”

 

Tootmissektoris leiavad targa tööstuse faasis aset kardinaalsed muutused:

Uus tööstusrevolutsioon ehk Industry 4.0 kätkeb endas küberfüüsikalisi süsteeme ja asjade internetti, mis võimaldab muuta tootmisprotsesse tulevikus senisest tehnoloogiapõhisemaks ja efektiivsemaks. Tootmisettevõtted saavad hakata kasutama tööstuslikke mooduleid, mida saab kergelt teisaldada, muuta, ümber programmeerida ja asendada.Intelligentne tootmine tähendab, et erinevad tootmismoodulid suudavad omavahel suhelda ning väliskeskkonnaga toimub suhtlus üle interneti.Järjest rohkem infot on kõikjalt kättesaadav ja töödeldav, mis võimaldab palju täpsemalt ja efektiivsemalt planeerida nii tootmist kui ka ­logistilisi ahelaid.Tootmist mõjutab üha rohkem automatiseerimine – tellimuseks tuleb vaid nuppu vajutada ning tehnoloogia korraldab kogu logistilise tööahela ära. Eelise saab see, kes võimalusi esimesena kasutama hakkab.Tehnoloogia võimaldab tulevikus töötajate arvu vähendada, kuid samas peavad ettevõtted olemas valmis palkama kõrgemalt kvalifitseeritud spetsialiste.Tootmine kolib odava tööjõuga piirkondadest sinna, kus on olemas tugev insenertehniline oskusteave.

 

Tööstusrevolutsiooni ja targa tööstuse teemasid käsitletakse 20. märtsil toimuval Äripäeva Targa Tööstuse konverentsil.Lisainfo www.toostusuudised.ee