Pühapäev 22. jaanuar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Ettevõtjad on sanktsioonideks valmis

Kadri Põlendik 17. märts 2014, 19:24

Meie projekt on lõpusirgel, aga mis puudutab riske ja ohte, siis oleme nendega loomulikult kursis, ütles Venemaale tehast ehitava Ecomet Investi juhatuse liige Avo Kaasik.

„Me oleme kõigeks valmis, meid ei ehmata ja jalust ei löö. Me oleme kõigega arvestanud, ka kõige halvemate variantidega,“ ütles Venemaal ehitusega tegeleva MSI Grupi juht Mati Ivask. „Nii peabki toimima, kui sa tegutsed turul, kus on sellised variandid alati võimalikud,“ viitas ta Venemaa võimalikele sanktsioonidele.

Ettevõte tegutseb Venemaal alates 1980. aastast ja seal on neil kaks tütarfirmat Gradeks ja Biznes-Treid, mis tegelevad vastavalt ehituse ja tootmispindade üürimisega. Ivaski sõnul ei anna need aga ettevõtte tegevusest sedavõrd olulist osa, et nende kinnipanek võiks grupile kuidagi halvasti mõjuda.

„Me ei ole pannud kõiki mune ühte korvi. Meid on alati ähvardatud, et sellised variandid tulevad või teatud vähenemine toimub, aga me oleme riskid hajutanud,“ rääkis Ivask.

Oht suurettevõtetel

Veidi vähem kindel on pliikäitleja Ecomet Investi juhatuse liige Avo Kaasik, kes märkis, et ettevõtte Venemaale planeeritud tehasega minnakse edasi ning kindlaid meetmeid võimalike sanktsioonide vastu pole ette võetud.

„Meie projekt iseenesest on lõpusirgel, aga mis puudutab riske ja ohte, siis oleme nendega loomulikult kursis. Vene inimesed ja pangad on kommenteerinud, et kui seal üldse mingisugused võimalikud stsenaariumid realiseeruvad, siis silmas peetakse pigem suuremaid ettevõtteid. Me oleme nii väikesed, et ma loodan, et see meid ei puuduta kuidagi,“ kõneles Kaasik. Lähinädalail kogunevad Ecometi aktsionärid, et arutada võimalikke kindlustusvõimalusi, juhul kui Venemaa tahab hakata välisettevõtete varasid natsionaliseerima.

Kaasiku teatel on võimalik ka ettevõtte omanike struktuuri muuta, kuid ta ei uskunud, et sel oleks efekti, sest juba praegu teatakse alates mullu maikuust Venemaale tehast ehitavat Ecomet Investi kui Eesti ettevõtet.

Märksa positiivsem hoiak on Irest Ehituse juhil Rein Kiudsool, kes ei ole paari viimase nädala sündmuste valguses oma Venemaa tegevust hakanud ümber planeerima. „Kui tellija ütleb, et ei investeeri, siis ma pean hakkama mõtlema, aga niikaua kuni tema tahab investeerida ja on nõus tööde eest maksma, siis ma ei näe probleemi,“ jäi Kiudsoo optimistlikuks.

Rahulik on ka Premia Foodsi tegevjuht Katre Kõvask, kelle teatel toimub Premia tütarfirmas Hladokombinat No 1 jäätise tootmis- ja müügitöö plaanipäraselt ja ümberkorraldusi ei tehta. Hladokombinat moodustab Premia Foodsi kogukäibest ligikaudu 9%.

Valmis tuleb olla kaotuseks

Majandusanalüütik Maris Lauri kirjutab Äripäeva veebis, et Venemaalt on kindlasti oodata sanktsioone reaktsioonina neile, mille kehtestab Lääs. Küsimus on vaid nende ulatuses.

„Ei saa välistada, et lõpuks jõutakse Venemaal ka välisomanike vara rekvireerimiseni ja natsionaliseerimiseni,“ märkis ta. Kuigi tõenäoliselt langevad selliste aktsioonide ohvriks Lauri hinnangul eelkõige suuremad USA ja Suurbritannia ettevõtted, ei tasu unustada, et Venemaa ründab alati endast nõrgemat, seega on Baltikumi, Poola ja teiste n-ö ebasõbralike riikide ettevõtete majandustegevuse ahistamine tõenäolisem kui saksa, prantsuse või inglaste puhul. „Seega oleks ka neil Eesti ettevõtteil, kes praegu märkimisväärse osa oma ekspordist Venemaale suundavad, arukas otsida teisi turge ja olla valmis kaotusteks juba lähima kuu-paari sees,“ oli Lauri pessimistlik.

Lisaks tõi analüütik välja, et Venemaa majandus on juba praegu languskursil ja sealne majanduslangus süveneb.

Majanduslanguse mõju Venemaal Kiudsoo ei taju. Irest Ehitus ehitab praegu Soome kontsernile Kesko, venelastele ei ole nad pikemat aega ehitanud. „Ma ei ole nendega muidugi nädal aega rääkinud, aga nad pole ühtegi märki näidanud, et nad ei jätkaks investeeringuid Venemaale,“ vahendas Kiudsoo soomlaste meeleolusid.

Ka pliitootmist majanduslangus väga ei mõjuta, kuna languse mõju tuleb väikese intervalliga, ütles Kaasik. „Kui pikemat aega on langus, siis see tähendab, et ostetakse vähem autosid ja see võib pikas perspektiivis avaldada mõju, aga ma usun, et praegu on see lühiajalisem seisak või langus,“ lausus ta. Pigem mõjutab Ecometi tegevust plii maailmaturu hind, milles viimasel ajal ei ole väga suuri muutusi olnud, püsides stabiilselt 2000-2100 dollari vahemikus.

„Ütleme nii, et Peterburi pank on meid rahustanud, et midagi suurt ei toimu ja meid finantseeritakse jätkuvalt. Mis puudutab varade natsionaliseerimist, siin tasub loota, et see meid ei puuduta, aga me arutame aktsionäride vahel, mis variandid siin meil veel võimalikud oleks,“ rääkis Kaasik ja lisas, et kergekäeliselt praegusse olukord kindlasti ei suhtuta.

Valuuta langus raskusi ei tekita

Rubla nõrgenemisel, mille tõi negatiivse mõjuna välja ka Maris Lauri, on Ecomet Investile hoopis positiivne mõju, sest kulutusi Venemaal tehakse rublades, kuid hilisem pliimüük toimub dollarites ja eurodes.

Ka Premia tütarfirma igapäevategevusele rubla kursi kõikumine otsest mõju ei avalda, sest kogu sealne äritegevus toimub rublades – kogu vajaminev tooraine ostetakse Vene rublades, palka makstakse rublades ja lõpptoodangut müüakse samuti rublades.

Seda, mis saab edasi, ettevõtjad ennustada ei oska, kuid selles ollakse ühel meelel, et olukord lihtsamaks kindlasti ei lähe. „Stabiilsemaks ta küll ei lähe, pigem läheb asi segasemaks. Millega see lõppeb, seda on raske ennustada, aga ma ütlen veelkord, et me oleme kõigeks valmis,“ ütles Ivask.

 

KOMMENTAAR

Sanktsioonid tulevad kindlasti
Tiit Tammemägi, Rahvusvahelise Kaubanduskoja Eesti rahvuskomitee peasekretär

Kui tõsiselt peaks Venemaa ähvardusi võtma?

Olemas on ka ju väljaütlemata ähvardused, mis on hoopis tõsisemad, et Balti riigid on järgmised. Ettevõtjate seisukoht on ju hea, kui nad väga ei muretse, sest asjad ei muutu, kui Venemaa suhtes sanktsioone ei rakendata ja kindel on see, et Venemaa hakkab midagi vastu tegema. Sanktsioonide lubamine läänemaailma poolt ongi ju rahas kinni ja sellepärast on ka ebalemine sanktsioonide osas.

Kas ei oleks suurem mõju, kui Venemaa rakendaks sanktsioone esmalt Lääne suurriikidele?

Seda hinnata, mis sealtpoolt vaadates paistab, on väga viljatu tegevus. Kahjuks agressiivsus on olemas, muret tuleb sellepärast tunda ja millegagi tuleb seda pidurdada, sest Gruusia järel ei pidurdatud korralikult ja ei läinud kuut aastatki, kui suurem ja olulisem tükk hammaste vahele võeti. Järgmine tükk ei võta ilmselt enam kuut aastat, vaid läheb kiiremini, kui jälle pidurdada ei suudeta. Nii et ühelt poolt on see ju päris kena, et meie ettevõtjad suhteliselt rahulikult suhtuvad sellesse.

Mida teie hinnangul ettevõtjad saaksid või võiksid teha?

Esiteks on tegevusvaldkonnad väga erinevad ja kui sul on ikkagi tootmisega tegemist, siis seda ei korja kergesti kokku ega müü kiires korras maha. Siin on väga raske nõu anda. Tänapäeva elu on ju läinud täiesti ettearvamatuks. Pigem on mõistlik, et ettevõtjad rahulikult suhtuvad, ka need, kellel on Venemaal tegevus. Loomulikult tasub mõelda, mida ette võtta, aga seal on igaühel oma konkreetne variant.

Mis te arvate, mis saab edasi?

Ma usun, et kindlasti tulevad sanktsioonid, et Euroopa teeb midagi ameeriklaste järel ja kindlasti ka Venemaa püüab millegagi vastata. Ma ei usu, et nad lihtsalt rahunevad. Kui nad rahunevad, siis on järgmine vaatus tulemas.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
21. March 2014, 09:21
Otsi:

Ava täpsem otsing