Ettevõtjad Venemaa vastukäiguks valmis

“Me oleme kõigeks valmis, meid ei ehmata ja jalust ei löö. Me oleme kõigega arvestanud, ka kõige halvemate variantidega,” ütles Venemaal ehitava MSI Grupi juht Mati Ivask. “Nii peabki toimima, kui sa tegutsed turul, kus on sellised variandid alati võimalikud,” viitas ta Venemaa võimalikele sanktsioonidele.

Ettevõte tegutseb Venemaal alates 1980. aastast ja seal on neil kaks tütarfirmat, Gradeks ja Biznes-Treid, mis tegelevad vastavalt ehituse ja tootmispindade üürimisega. Ivaski sõnul ei anna need aga ettevõtte tegevusest sedavõrd olulist osa, et nende kinnipanek võiks grupile kuidagi halvasti mõjuda.

“Me ei ole pannud kõiki mune ühte korvi. Meid on alati ähvardatud, et sellised variandid tulevad või teatud vähenemine toimub, aga me oleme riskid hajutanud,” rääkis Ivask.

Loodame, et väiksemad firmad ei kannata. Veidi vähem kindel on pliikäitleja Ecomet Investi juhatuse liige Avo Kaasik, kes märkis, et alates mullu maikuust Venemaale ehitatava  tehasega minnakse edasi ning kindlaid meetmeid võimalike sanktsioonide vastu pole ette võetud.

“Meie projekt iseenesest on lõpusirgel, aga mis puudutab riske ja ohte, siis oleme nendega loomulikult kursis. Vene inimesed ja pangad on kommenteerinud, et kui seal üldse mingisugused stsenaariumid realiseeruvad, siis silmas peetakse pigem suuremaid ettevõtteid. Me oleme nii väikesed, et ma loodan, et see meid ei puuduta,” rääkis Kaasik. Lähinädalail kogunevad Ecometi aktsionärid, et arutada kindlustusvõimalusi, juhul kui Venemaa tahab välisettevõtete vara natsionaliseerida.

Kaasiku teatel saab ka ettevõtte omanikestruktuuri muuta, kuid ta ei uskunud, et sel oleks efekti, sest juba praegu teatakse Ecomet Investi kui Eesti ettevõtet.

Irest käitub tellija järgi. Märksa positiivsem hoiak on Irest Ehituse juhil Rein Kiudsool, kes ei ole paari viimase nädala sündmuste valguses oma Venemaa tegevust ümber planeerima hakanud. “Kui tellija ütleb, et ei investeeri, siis ma pean hakkama mõtlema, aga kuni tema tahab investeerida ja on nõus tööde eest maksma, siis ma ei näe probleemi,” jäi Kiudsoo optimistlikuks.

Rahulik on ka Premia Foodsi tegevjuht Katre Kõvask, kelle teatel käib Premia tütarfirmas Hlado­kombinat No 1 jäätise tootmine ja müügitöö plaanipäraselt ja ümberkorraldusi ei tehta. Hladokombinat moodustab Premia Foodsi kogukäibest ligikaudu 9%.

Lauri ei välista ka rekvireerimist. Majandus­analüütik Maris Lauri kirjutas blogis, et Venemaalt on kindlasti oodata sanktsioone reaktsioonina neile, mille kehtestab Lääs. Küsimus on vaid nende ulatuses.

“Ei saa välistada, et lõpuks jõutakse Venemaal ka välisomanike vara rekvireerimise ja natsionaliseerimiseni,” märkis ta. Kuigi tõenäoliselt langevad selliste aktsioonide ohvriks Lauri hinnangul eelkõige suuremad USA ja Suurbritannia ettevõtted, ei tasu unustada, et Venemaa ründab alati endast nõrgemat, seega on Balti, Poola ja teiste n-ö ebasõbralike riikide ettevõtete tegevuse ahistamine tõenäolisem kui sakslaste, prantslaste või inglaste puhul. “Seega oleks ka neil Eesti ettevõtteil, kes praegu märkimisväärse osa oma ekspordist Venemaale suunavad, arukas otsida teisi turge ja olla valmis kaotusteks juba lähima kuu-paari sees,” oli Lauri pessimistlik.

Soomlased jätkavad. Majanduslanguse mõju ­Venemaal Kiudsoo ei taju. Irest Ehitus ehitab praegu Soome kontsernile Kesko, venelastele ei ole nad pikemat aega ehitanud. “Ma ei ole nendega muidugi nädal aega rääkinud, aga nad pole ühtegi märki näidanud, et nad ei jätka investeeringuid Venemaale,” vahendas Kiudsoo soomlaste suhtumist.

Ka pliitootmist majanduslangus väga ei mõjuta, kuna languse mõju tuleb väikese intervalliga, ütles Kaasik. “Kui pikemat aega on langus, siis ostetakse vähem autosid ja see võib pikas perspektiivis avaldada mõju, aga ma usun, et praegu on see lühiajalisem seisak või langus,” lausus ta. Pigem mõjutab Ecometi tegevust plii maailmaturu hind, milles viimasel ajal ei ole väga suuri muutusi olnud.

“Peterburi pank on meid rahustanud, et midagi suurt ei toimu ja meid finantseeritakse jätkuvalt. Mis puudutab vara natsionaliseerimist, siin tasub loota, et see meid ei puuduta, aga me arutame aktsionäride vahel, mis variandid meil veel võimalikud oleks,” rääkis Kaasik ja lisas, et kergekäeliselt praegusse olukorda kindlasti ei suhtuta.

Rubla all ei kannata. Rubla nõrgenemisel, mille tõi negatiivse mõjuna välja ka Maris Lauri, on ­Ecomet Investile hoopis positiivne mõju, sest kulutusi Venemaal tehakse rublades, kuid hilisem plii müük toimub dollarites ja eurodes.

Ka Premia tütarfirma igapäevategevusele rubla kursi kõikumine mõju ei avalda, sest kogu sealne äritegevus toimub rublades –  tooraine ostetakse Vene rublades, palka makstakse rublades ja toodangut müüakse samuti rublades.

Seda, mis saab edasi, ettevõtjad ennustada ei oska, kuid selles ollakse ühel meelel, et olukord lihtsamaks kindlasti ei lähe. “Pigem läheb asi segasemaks, aga me oleme kõigeks valmis,” ütles Ivask.

Swedbanki pensionifondide varast Venemaal 0,6 protsenti

Swedbanki II samba pensionifondid on pärast 2008. aasta ­finantskriisi investeerinud Vene aktsiaturule vaid vähesel määral, kinnitas panga investeerimisfondide juht ­Kristjan Tamla.“Suurte positsioonide võtmisest sellel turul oleme hoidunud,” märkis ta. “Praegu moodustavad investeeringud Venemaa aktsiaturule keskmiselt 0,6% meie hallatavatest II samba fondide mahust. Ka enne viimaste poliitiliste sündmuste eskaleerumist veebruari lõpus oli see osakaal tagasihoidlikud 1,7%.”Venemaale investeerimisel tuleb alati valmis olla selliste poliitiliste ja majanduslike riskide realiseerumiseks, mida läänemaailmas tavapäraseks ei peeta, jätkas ta.“Samas võib jälle selliste riskide mitterealiseerumine viia investeeringute väga kõrge tootluseni – Venemaa aktsiaturul on esinenud aastaid, kus aktsiahindade tõus on ületanud 100%,” ütles Tamla.“Lähiajaloos tagasi vaadates on Venemaa natsionaliseerinud välisinvestorite vara ka ilma rahvusvaheliste sanktsioonideta või vastavate Venemaa-poolsete seaduste olemasoluta. Eelkõige osaliselt riigile kuuluvate toorainesektori ettevõtetes on välismaiseid strateegilisi investoreid mitmel korral nende osalusest piltlikult öeldes ilma jäetud.”Swedbanki Venemaa aktsiafondi tootlus oli mullu 7%.

Venelased pankadest veel raha välja ei võta

Venemaa ega teiste riikide kodanikud ei võta praegu raha pankadest välja, kuid sellegipoolest tuleb hoolega jälgida poliitikute lähiaja tegusid, ütles Danske Banki Eesti filiaali juht Aivar Rehe.Rehe sõnul on Eestis olukord praegu stabiilne ning raha väljavõtmist ei ole oodata ka lähipäevil, kuna Eesti poolt vaadates pole vastavat “päästikut” ehk sundi. Kas stabiilsus jätkub, on raskem prognoosida. “Elame päev korraga,” ütles Rehe.Rehe sõnul on Eesti pangad korralikult valmistunud olukorraks, kus kliendid peaksid ikkagi hakkama raha pankadest välja võtma. “Eesti pangad on tugevasti kapitaliseeritud ja pankadel on juba varasemast kriisi väljatulekust kõrgendatud likviidsusnõuded,” ütles Rehe. Tema sõnul võib suuremate reservide hoidmine olla kallim, kuid suurendab turvalisust.Rehe ütles, et Eesti majanduses on “punast tooni”, kuid see ei pruugi olla otseselt seotud ­Ukrainaga, vaid pigem Eesti ekspordi seisuga.

Klientide käitumine pole muutunud. Swedbank teatas, et nad pole mingeid erakorralisi raha liigutamisi märganud. Pank keskendub neljale koduturule (Rootsi, Eesti, Läti ja Leedu), ­Ukraina üksus müüdi mullu ning samal ajal lõpetati tegevus Venemaal.SEB juhatuse liige ning jaepanganduse ja tehnoloogia valdkonna juht Eerika Vaikmäe-Koit ütles, et ka nemad pole klientide käitumises muutusi täheldanud.Krediidipanga teatel on nendel nii Eesti kui ka mitteresidentide, sh Venemaa kodanike hoiuste maht püsinud stabiilsena. “Pangal on piisavalt omakapitali ja likviidsust, tasakaalustamaks hoiuste väljaviimisega kaasnevat mõju,” vastas Krediidipank küsimusele võimaliku raha väljaviimise kohta lähitulevikus.

 

 

Sanktsioonid tulevad kindlasti

Kui tõsiselt peaks Venemaa ähvardusi võtma? Olemas on ka ju väljaütlemata ähvardused, mis on hoopis tõsisemad, et Balti riigid on järgmised. Sanktsioonide lubamine läänemaailma poolt on rahas kinni ja sellepärast ka see ebalemine.

Mida Teie hinnangul ettevõtjad saaksid või võiksid teha? Esiteks on tegevusvaldkonnad väga erinevad ja kui sul on ikkagi tootmisega tegemist, siis seda ei korja kergesti kokku ega müü kiires korras maha. Siin on väga raske nõu anda. Täna­päeva elu on ju läinud täiesti ettearvamatuks. Pigem on mõistlik, et ettevõtjad rahulikult suhtuvad, ka need, kellel on Venemaal tegevus. Loomulikult tasub mõelda, mida ette võtta, aga seal on igaühel oma konkreetne variant.

Mis Te arvate, mis saab edasi? Ma usun, et kindlasti tulevad sanktsioonid, et Euroopa teeb midagi ameeriklaste järel ja kindlasti ka Venemaa püüab millegagi vastata. Ma ei usu, et nad lihtsalt rahunevad. Kui nad rahunevad, siis on järgmine vaatus tulemas.