Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tähenduslik töö teeb õnnelikuks
Paari kuu taguse ülemaailmse uuringufirma Gallup uuringu järgi käib Eestis ligi 2/3 inimesi tööl. Justnimelt “käib” tööl, ilma suurema entusiasmita, pühendumiseta – tööl puudub tähendus.
Sageli on inimeste tööl mõju teistele inimestele, ent nad on lihtsalt liiga kaugel oma töö, toote, teenuse lõpptarbijatest. Kujuta ette panga analüütikut, kes pole kunagi kohtunud kliendiga, kelle projekti ta analüüsib. Või autoremondilukseppa, kes autoga hädas olevate inimestega kokku ei puutu. Olles aga otse kontaktis oma töö lõpptarbijaga, tekib ka tunnetus oma töö mõjust.
Lähemale. Kui ülikoolile rahastust koguvad inimesed kohtusid õpilasega, kelle jaoks nad stipendiumiraha kogusid, kasvas nende kõnede minutite arv 142% nädalas ja nad “tõid koju” 400% rohkem raha nädalas. Kui arstid nägid lisaks röntgenipildile ka patsiendi pilti, kirjutasid nad keskmiselt 29% pikema raporti ning tegid 46% võrra enam õigeid diagnoose. On ameteid, kus tähendust ehk mõju teistele inimestele on raske leida. Samas on alati olemas võimalus mitte hoida jäigalt kinni ametijuhendist, vaid laiendada ise piire. Kui inimesed ise loovad oma tööle tähendust, siis on nad ka õnnelikumad. Ja tulemuslikumad.