Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Investor, hoia rubilnik kindlasti käeulatuses!

21. märts 2014, 00:00

Ajal, mil suhted läänemaailma ja Venemaa vahel on ümbertegemisel ning üsna suure tõenäosusega seisavad meil ees kaubanduspiiranguid ja äikest täis aastad, otsustasime lugejale näidata Ukraina sündmuste mõju börsidele. Tänases kaaneloos kirjutame Venemaast ja mõnest Venemaaga seotud Lääne ettevõttest kui investeeringutest.

Ehkki Äripäeva peatoimetaja loobus äsja avalikult ja emotsionaalselt oma pensionifondis kõikidest Venemaa ettevõtetest, tasuks investoril asjade arengut tähelepanelikult edasi jälgida just rahateenimise seisukohast. Praeguses kontekstis pole sobilik rääkida “veri tänavatel” väljendiga, kuid turbulentsed ajad ja järsud aktsiakursside muutused võivad pakkuda julgematele (või, kui soovite - ahnematele) head teenimisvõimalust.

Liiga palju teadmatust. Tõsi, kui välja arvata ehk East Capital, ei soovita praegu keegi pealtnäha odavaid Vene aktsiaid osta. Veel on liiga palju teadmata muutujaid. Kuid edasiseks tegutsemiseks peab arvestama, et kolmas maailmasõda koos välismaalaste varade konfiskeerimisega Venemaa poolt on ju sisuliselt viimsepäevastsenaarium. Hetkeseisu ja selle vahele jääb rida palju ratsionaalsemaid lahendusi. Ka relvamüügiembargo, majandussanktsioonid ja Venemaa presidendi lähi­ringi varade külmutamine jätavad elu edasi kestma, seega ka börsid toimima. Iga piirang riikidevahelistes suhetes, kaubanduses, toob halva juures alati ka kellelegi kasu. Tuleb vaid need võimalused üles leida.

Kuigi Venemaaga piirnevate riikide, nagu meie või Soome, väliskaubandusest moodustab idanaabri turg arvestatava osa (ja see moodustab arvestatava osa ka mõne Kesk-­Euroopa riigi, nagu Saksamaa, firmadelgi), pole Euroopa Liidule tervikuna või USA-le Venemaa turuna nii oluline partner kui vastupidi. Venemaa osakaal ELi ekspordis on 7%, impordis 12%. USA puhul on Venemaa panus väliskaubanduses vaid vaevaline 1%, sisuliselt ekspordib USA sinna samas suurusjärgus kui Soome. Seevastu ELi osakaal Venemaa ekspordis ja impordis on suur - 50% ringis. Majandussanktsioonid on valusad nn mõlema poole ettevõtetele, kuid tervikuna võttes siiski valusamad idanaabri omadele, eriti praegu madala P/E suhtega uhkustavatele energiafirmadele.

Sõnadelt tegudele. Võib arvata, et lähiaastail suureneb Ukraina sündmuste tõttu ELi riikide ühtsus ja sõltuvuse vähendamiseks Venemaa energiast minnakse sõnadelt üle tegudele. Tasub jälgida Lääne energiafirmade aktsiaid, ka kildagaasi tootjaid, sest nüüd hakatakse ehitama LNG-terminale, nagu Eestissegi. Kui piiratakse relvatehinguid Venemaaga, seab see uude valgusesse sõjatööstuse aktsiad. Võimalikud majandussanktsioonid panevad Venemaaga seotud firmade asemel uusi investeerimisobjekte otsima riskikapitali. Oma hoobi saab ilmselt Londongrad ehk ELi finantspealinna Londoni pangad, nõustajad, kes jäävad ilma Venemaa M&A vahendusrahast, kümnetest miljonitest eurodest kuus.

Keegi võidab, keegi kaotab. Investor, kes soovib pensionipõlve teenistusele lisa hankida finantsturgudelt, aktsia- või tooraine­turult, võib lähiaastatel kogeda põnevaid ­aegu. Tuleb vaid otsustada sisenemis- ja väljumisstrateegia ning olla valmis vastavalt sündmuste arengule seda muutma. Lõppeks jääb ikkagi üles ainus üks küsimus - kas teha oma investeerimislülitil ???? või ????.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
20. March 2014, 19:58
Otsi:

Ava täpsem otsing