Palo: tuleb ette võtta Partsi tegemata tööd

Ken Rohelaan 20. märts 2014, 11:54

Praamiliiklus, Estonian Airi rahastamine ja energeetika valdkond tervikuna tuleb esmalt kiirelt lahendada, viitas majandusministri kandidaat Urve Palo Juhan Partsi tegematajätmistele.

Sotsiaaldemokraat Palo, kes asuks uues valitsuses tööle majandus- ja taristuministrina, soovib võimalikus ametis võtta luubi alla veel riigiettevõtete poliitika, mis puudutab nii juhtide palgapoliitikat kui ka nõukoguliikmete määramist.

Järgneb intervjuu Urve Paloga:
Mida tahaksite ministriks saades esimesena ellu viia?
Üks asi on, mida tahan, ja teine, mida tuleb ellu viia. Millega tuleb hakata kohe tegelema, on saarte ja mandri vahelise ühenduse praamileping, mis lõpeb. Peab aru saama, mida 2016. aastast teha: kas jätkata lepingut olemasoleva vedajaga või riik ostab ise või laseb ehitada praamid ning annab need opereerida. Kõik need on valikud.

Mul täna ei ole informatsiooni, kumma kasuks otsustada. Minister Parts on ka öelnud, et see on ärisaladus ja ta ei ole neid numbreid/analüüse avalikustanud. Kui ma saan nendega tutvuda, siis saan astuda järgmiseid samme. See on lihtsalt asi, mis minister Partsi poolt tegemata. Sellega on väga kiire, see oleks tulnud teha juba varem, aga paraku ei ole.

Teine on Estonian Air. Seitsme aasta jooksul, kui minister Parts on ametis olnud, oleme kahjuks meie lennuliikluses jõudnud olukorda, kus rahvuslik kompanii on pankroti äärel. Nüüd ootame Euroopa Komisjonilt teadet, kas vahepeal antud päris suurte numbritega riigiabi on seaduslik või mitte. Kui on seaduslik, siis loodetavasti saame Estonian Airiga kenasti järk-järgult edasi minna. Vahepeal tekitatud kaost annab tükk aega klattida, aga loodetavasti saame sellest üle.

Kui peaks tulema otsus, et riigiabi ei olnud õiguspärane, siis saab järgmisena tegeleda sellega, kuidas Eestis tagada inimesi mingilgi moel rahuldav lennuliiklus – et saaks jätkuda majandustegevus, ärilennud ja turismindus.

Kas selline esialgne plaan on olemas?
Vaevalt küll. Ma ei oska seda öelda. Juhan Parts ei ole seda kuskil esitlenud. Kuniks pole otsust Euroopa Komisjonilt, on vara ka seda esitleda. Isegi, kui plaan B peaks olema. Eks ma pean olukorraga tutvuma. Need on asjad, mis on eelmise ministri poolt tegemata ja vajavad kiireid lahendusi.

Minu jaoks on väga oluline kogu energeetikat puudutav. Mind ega erakonda ei rahulda olukord, mille on energeetikas tekitanud Juhan Parts, alustades sellest, et seal on korruptsioonihõngu. Riigirahadega ehitati Eesti Energia nõukogu liikmele Rein Kilgile kuuluva Weroli juurde koostootmisjaam, mis tänaseks on pankrotis. Kuni selleni välja, et Auverre ehitatav elektrijaam on Ida-Virumaal asuv põlevkivielektrijaam. See on suhteliselt kalli elektriga, näeme seda Eesti Energia majandustulemustest.

Antud võimuliit soosib igal juhul neid lahendusi, mis oleks hajusalt üle Eesti koostootmisjaamad, kus sooja ja elektrit toodetakse koos. See on tarbija jaoks hinnasõbralikum, seal saab kasutada metsatööstusele tööd andvat puitu – ei pea puitu transportima Lõuna-Eestist Ida-Virumaale. Samuti on see energiajulgeolekult otstarbekam, sest üks jaam on palju haavatavam kui paljud hajusalt üle Eesti.

Lisaks huvitab mind ennast riigiettevõtete poliitika. Sellest rääkis Erkki Raasuke. Analüüsid näitavad, et riigil puudub selge omanikupoliitika ja selged suunised oma ettevõtetele. Tahan vaadata üle äriplaanid, sealhulgas ettevõtete investeeringud, kasvõi Eesti Energia investeeringud väljapoole Eestit, kuni selleni välja, et korrastada riigiettevõtete juhtide palgapoliitikat.

2011. aastal kommenteerisite nõukogu liikmete teemat, et riigifirmades tuleks nõukogu liikmed ja riigikogulased hoida lahus.
Seda meelt on sotsiaaldemokraadid tänaseni. Oleme andnud vastava eelnõu menetlusse. Oma partneriga (koalitsioonipartner Reformierakond – toim) jõudsime vaieldes kompromissini, et selle koalitsiooni ajal kõik riigikogu liikmed, keda määratakse ettevõtete nõukogudesse, peavad saama heakskiidu ja käima läbi vastava ala komisjonid.

Kui näiteks on Eesti Energia nõukogu liige, siis peab ta saama heakskiidu majanduskomisjonist. Ei ole nii, et tehakse vaikselt ministri käskkirjaga, vaid ikkagi suurema arutelu tulemusena.

Teine majandusminister peaks olema väliskaubandus- ja ettevõtlusminister. Kuidas kujutate ette koostööd, kus tundub, et sise- ja välisturg on jaotatud?
Eks ühest küljest tundub majandust väga raske lahutada, kuid teisest küljest saab tahtmise korral mingeid piire tõmmata. Nõustun, et paljud eksportivad ettevõtted toodavad ka siseturu jaoks. Minister, kes vastutab väliskaubanduse eest, peaks tegema tihedamat koostööd muuhulgas välisministeeriumi vastava osakonnaga.

Temale jääb kindlasti EASi (Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus) tegevuse korrastamine, et EASi antavad toetused ei moonutaks siseturgu ja oleks ikkagi suunatud eksportivatele ettevõtetele. Sellest tööplaanist peab muidugi uus minister ise lähemalt rääkima.

Senine haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo nimetas ministrite jaotust kummaliseks, kaheldes selle vajalikkuses. Miks on sellist jaotust vaja?
Olen ammu mõelnud, et majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi peaks lööma kaheks. Kunagi on meil olnud lausa ehitusministeerium, transpordiministeerium jne. Ajad muutuvad: me ei saa olla kivisse raiutud, et mis töötas 20 aastat tagasi, töötab ka täna.

Vahepeal on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi osatähtsusega tegevused nii palju kasvanud. Kasvõi energeetika, transport või eksport. Sellele tuleb panna varasemast suuremat fookust, täna on otstarbekas selliselt lahutada. Eks aasta pärast oleme targemad, kas selline jaotus oli mõistlik. Aga tuleks proovida, sest üks minister ei suuda nii paljudele valdkondadele keskenduda.

Teine majandusminister peaks tulema Reformierakonnast. Kes on teine minister?
Ei oska öelda. Olen isegi küsinud, aga ei ole vastuseid saanud. Tõenäoliselt ei ole seal lõplikku otsust veel langetatud.

EAS valis hiljuti uue juhi Andres Rannamäe, kelle uurimist Eesti Ekspressi teatel kaalub prokuratuur seoses teadusrahade kantimisega. EASil on viimastel aastatel olnud mitmeid probleeme juhtidega. Mis muudatusi on EASis oodata?
EASi oleme toonud eraldi välja isegi koalitsioonileppes. Põhimõtteliselt jääb see otsustada teisele ministrile, küll aga eks me omavahel suhtleme ja valitsus otsustab konsensuslikult. Kuidas täpselt, see on küsimus teisele ministrile. Emotsionaalselt ajakirjanduse põhjal loomulikult ei saa otsustada. Tuleb otsustada rahulikult analüüsides ja faktidele tuginedes.

Teise majandusküsimustega tegeleva ministri, kelle uus ametinimetus on väliskaubandus- ja ettevõtlusminister, nimetab Reformierakond.

Urve Palo CV

Sündinud 10. juulil 1972 Haapsalus
Täna elab Viimsis

Haridus
2001 EBS, rahvusvahelise ärijuhtimise magistrantuur
1994 Tartu Ülikool, majandusteaduskond, turunduse ja kaubanduse eriala
1990 Värska keskkool

Töö
2011- Riigikogu liige, majanduskomisjoni aseesimees
2009-2011 märts, Viimsi valla abivallavanem, haridus-, sotsiaal- ja kultuurivaldkond
2007-2009 rahvastikuminister
1994-2007 Saint-Gobain Ehitustooted Eesti AS, raamatupidajast tippjuhini
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna aseesimees
Naisüliõpilaskorporatisiooni Amicitia vilistlane
Tallinna Direktorite Klubi liige

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. March 2014, 14:53
Otsi:

Ava täpsem otsing