Kus hoiustab Venemaa oma välisvarasid?

Juhul kui Lääs soovib kruvisid veelgi rohkem kinni keerata ja Venemaa välismaal asuvaid varasid külmutada, ei pea kaugele vaatama - Venemaa investeeringud on kontsentreerunud piiratud hulka riikidesse, selgub värsketest andmetest.

Kuna Venemaa on oma haaret Krimmi poolsaarel veelgi tugevdanud, on Valge Maja ja Euroopa Liit andnud sellele omapoolse vastulöögi majandussaktsioonide näol, mis rakendati 21 Venemaa kodaniku suhtes. Nende isikute hulka kuuluvad valitsusametnikud, president Putini lähikondlased ning teised, kes vastutavad Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse ühtsuse õõnestamise eest. Sanktsioonid puudutavad nende isikute personaalseid varasid, mis koosnevad aktsiatest, võlakirjadest ning teistest finantsvaradest.

Venemaa poole triljoni dollari suurustest välisinvesteeringutest hoiustatakse keskmiselt kaks kolmandikku kõigest kolmes riigis: Küprosel, Hollandis ja Briti Neitsisaartel, selgub Venemaa panga andmetest. Need kolm riiki on Venemaa jõukuse jaoks alates 2000. aastast olnud maksuparadiisiks.

„Praegustel sanktsioonidel ei ole Venemaale mingit mõju, need on nagu väike laks randme pihta,“ sõnas High Frequency Economics majandusanalüütik Carl Weinberg. Tõelised sanktsioonid keeraksid kinni Venemaa välisvaluuta kraanid.“

Selliste sanktsioonide elluviimine on aga palju raskem, kui mitte võimatu. Selleks peaksid USA ja Euroopa kärpima Venemaa nafta ja maagaasi eksporti, mis moodustab keskmiselt poole riigi ekspordist ning mis on ühtlasi riigi suurim välisvaluuta allikas.

Sellised sanktsioonid ärataksid suure tõenäosusega Putini tähelepanu: Venemaa valitsus saab üle poole oma tuludest energiasektorist ning umbes kolm neljandikku Venemaa maagaasist voolab Lääne-Euroopasse.