TTÜ: lähiajal kinnisvaramullipole ette näha

Indrek Kald 28. märts 2014, 10:10

 TTÜ ettevõtluse õppetooli vanemteadur Ene Kolbre buumi kordumist Eesti kinnisvaraturul lähima 12 kuu jooksul ette ei näe.

"Prognoose teha on keeruline. Küll on aga kindel, et buumi kordumist Eesti kinnisvaraturul lähima 12 kuu jooksul oodata ei ole. Pangad kontrollivadi laenutempot ega anna laenu väga lihtsalt," selgitas ta tehnikaülikooli pressiteates.

Kolbre sõnul võib oodata, et kinnisvara hinnatõus aeglustub ja jääb vahemikku 5-8%. "Tallinna ja selle lähiümbruse elamispinnaturul on hinnakasv mõnevõrra suurem, kuid siiski mõõdukas, jäädes 10-15 protsendi piiresse. Palju oleneb sellest, missuguseks kujuneb Eesti majanduskasv lähiaastatel," lisas ta.

Kinnisvaraturu areng on Kolbre kinnitusel tsükliline sarnaselt majanduse arengule: tõusud ja langused ning hinnamullide ja kriiside tekkimine on kinnisvaraturul möödapääsmatud.

"On palju tegureid, mis aitavad kaasa kinnisvara hindade tõusule ning need tulenevad majanduse ja finantssektori arengutest ning kinnisvaraturu eripärast. Majanduse areng elavdab majandustegevust kõigis majandussektorites, sealhulgas kinnisvarasektoris, suurenevad inimeste sissetulekud ja väheneb tööpuudus," rääkis ta.

Kinnisvaraturg on Kolbre kinnitusel kasvufaasis kõigis riikides, kus ka majandus on kasvufaasis. "Nii näiteks on Leedu kinnisvaraturul on oodata optimistlikku arengut, mida iseloomustab möödunud aasta hindade kasv 2,8% Vilniuse korteriturul. Läti kinnisvaraturg pöördus tõusule samuti 2013. aastast, mil korterite hinnakasv Riias oli 4%," märkis ta.

Kolbre viitas USA elamispinnaturule, kus olulisim kinnisvaraindeks, 20 suurlinna eluaseme hinnaindeks S&P/Case&Schiller näitab kiiret hindade kasvu ja on samas tempos buumiaegsete näitajatega.

Eestis on tema sõnul viimase aasta jooksul kinnisvaraturg olnud tõusutrendis kõigis kinnisvaraturu sektorites. Kinnisvaratehingute arv kasvas Eestis aasta jooksul ligi 15%.

"Kõige aktiivsem on kinnisvaraturg Tallinnas ja Harju maakonnas, kus toimus 40% kõigist tehingutest. Kuna majandus on elavnenud kiiremini suuremates linnades ja lokaalsemates tõmbekeskustes, siis olid kiiremad nendes kohtades ka kinnisvaratehingute hinnatõusud. Nii oli Tallinnas ja Tartus kinnisvaratehingute aastane hinnatõus 2013. aastal vastavalt 16,6 ja 13,1%," märkis ta.

Kinnisvaratehingute kasv oli Kolbre sõnul peamiselt tingitud korteritehingute arvu kasvust, mis moodustas üle poole kõigist kinnisvara ostu-müügitehingutest ja tehingute väärtuse kasvu mõjutas oluliselt korterite hinnatõus.

"Tallinna korterite keskmine pinnaühiku hind tõusis möödunud aastal ca 20%. Jätkuv kasvutrend oli ka Pärnu, Rakvere ja Viljandi elamispinnaturgudel. Märkimisväärset hinnatõusu oodatakse Narva kinnisvaraturul," rääkis ta.

"Erinevalt tõmbekeskuste elamispinnaturu positiivsetest arengutest on olukord paljudes väiksemates omavalitsustes ja kaugemates piirkondades erinev üldisest trendist. Nii on viimase poolaasta jooksul langenud elamispinna hinnad Valgas, Kuressaares, Paides ja mujalgi 6-12%," lisas Kolbre.

Kõige kiiremini on TTÜ teaduri sõnul viimase aasta jooksul kasvanud kuni 30ruutmeetriste pisikorterite hinnad. "Hinnatõus selles sektoris oli 35%, mis pikemas perspektiivis jätkuda ei saa. Suuremate korterite hinnatõus oli tunduvalt madalam, jäädes keskmiselt 15% piiresse," sõnas ta.

"Elamispinnaturu hoogsat kasvu on vedanud madalad intressimäärad, suurenev eluasemelaenude käive, kasvavad palgad, töötuse vähenemine ja optimistlikud ootused, mis on suurendanud ostuhuvi ja -võimalusi," lisas Kolbre.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
31. March 2014, 09:58
Otsi:

Ava täpsem otsing