Minister Jürgen Ligil tuleb karmilt kääre laksutada

08. aprill 2014, 00:00

Rahandusministeerium langetas majanduskasvu ootusi 1,6 protsendipunkti võrra – tänavune oodatud 2% suurune kasv on küll tublisti optimistlikum vahepealt kardetust, kuid peaks vastsele võimukoalitsioonile sellegipoolest külma dušina mõjuma.

Uuel võimuliidul tuleb kaine pilguga üle vaadata võimule tulles antud lubadused ja asuda kiirelt rehkendust kärpima. Katteallikatest ebamääraselt rääkimise aeg on nüüd ühemõtteliselt läbi ning nominaalse tasakaalu asemel struktuurse tasakaalu rõhutamise oma samuti. Raha kas on või ei ole, nagu on tabavalt märkinud eksrahandusminister ­Aivar Sõerd.

Sada miljonit eurot vähem. Tegelikult mõistab seda hästi ka rahandusminister Jürgen ­Ligi, kellel on nüüd käepärast kainestav ennustus kulutamisalti võimupartneri soovide tasakaalustamiseks: rahandus­ministeeriumi prognoos on paljuski eelarve kujundamise aluseks.

Eeldusel, et arvatust ühe protsendipunkti võrra väiksem SKP kasv tähendab 0,5% vähem tulu riigieelarvesse, on eelarvesse tänavu laekumas plaanitust umbes 100 miljonit ­eurot vähem.

See suurusjärk peaks taeva maa peale tooma ja selle tõsidust peaksid mõistma kõik, kes miljonil ja miljardil vahet teevad.

Rahandusminister Jürgen Ligi on Äripäevale tunnistanud, et IRLi-aegsed “peidetud lollused” on tema meelest vastikumadki kui sotsidega koos plaanitav “lapsik rahajagamine”, ning rõhutanud, et tema ülesanne on eelkõige eelarve tasakaalu saada. Sada miljonit eurot vähem laekumisi koos äärmiselt kulukate lubadustega teevad selle ülesande väga raskeks.

Mäletatavasti põhjustas eelmisel aastal tekkinud paarikümne miljoni eurone auk ­autode käibemaksustamise muutuse läbikukkumise tõttu paraja paanika.

Tänavu jaanuari alguses saatis Ligi – veel eelmise valitsuse rahandusministrina – ministeeriumidele karmi plaani, millega nõudis riigiasutustelt 2015.–2016. aastal 115 miljoni euro kärpimist.

Nüüd peaks selle, tegelikult pigem lastetoetuste ja maksuvaba miinimumi suurendamise ning teiste kallite lubaduste võrra enamagi suurusjärgu kärbete vajadus arusaadav olema nii laiale avalikkusele kui ka asjaomastele asutustele.

Teine variant on järsud maksutõusud, ­autode maksumuudatustest ning alkoholi- ja tubakaaktsiisi suurendamisest ei piisa.

Võimuliit tugeva rahasurve all. Kuna ­Ukraina sündmuste pikaajalist mõju on raske ennustada, pole võimatu, et esialgu 3,5% peale seatud 2015. aasta kasvu­ootust tuleb sügisel samuti allapoole tõmmata. Euroopa tasahilju kosumise vilju loodetakse näha pigem tuleval aastal.

Ettevõtjale hakkab arvatavasti muret tegema hinnatõusu aeglustumine, mida ei pruugi igas sektoris peatada palgatõusuootuste mõningane korrektsioon allapoole. Tarbijale võib ju inflatsiooni alanemine meeldida, aga maksulaekumist see ei soodusta.

Võimuliidus tekitab see kõik survet osa antud lubadusi vaikselt ära unustada või nende katteallikate avalikustamist edasi lükata – see on kergem kui mõni karm maksutõus lauale lajatada.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
07. April 2014, 19:18
Otsi:

Ava täpsem otsing