Ukrainas pole Putinil tugipunkti

Et kohapeal toetus puudub ja Vene sõjaväge kohal pole erinevalt Krimmis asuvast mereväebaasist, on otsese sõjalise interventsiooni tõenäosus alla 50%, teatasid Eurasia Group ja Tenero Intelligence.

Venemaa riskib täieulatuslike majandussanktsioonide alla sattumisega.

„Operatsioon Ida-Ukrainas oleks sõjalisest vaatevinklist väga kulukas ja edu ei ole garanteeritud,“ ütles Vene kaitseministeeriumi nõunik ja Center of Analysis of Strategies and Technologiesi juht Ruslan Pukhov. “See on palju komplitseeritum kui Krimmi operatsioon. Krimm on poolsaar ja peaaegu saar, mida on lihtne hõivata ja kaitsta. Ida-Ukraina on tohutu territoorium, millel puuduvad looduslikud piirid.”

Vene väed on 1720kilomeetrise Vene-Ukraina piiri ääres, kuid Putini valitsus ei ole otsustanud, kas sõjaline sissetung on valikus ajal, kui venemeelsed protestijad on vallutanud Donetski, Harkivi ja Luganski kohalike omavalitsuste hooned ja palunud Venemaal tuua väed sisse.

Seni on Putin keskendunud Ukraina majanduslikule nõrgestamisele, tõstes maagaasi hinda 80% ning keelates Ukraina kaupade - alates šokolaadist kuni juustuni - Venemaale impordi. Putin on saanud parlamendilt loa viia väed Ukrainasse, et kaitsta vene keelt kõnelejate õiguseid ja vene pärandit.

Täiendavad Venemaa energiatööstust, pangandust ja kaevanustööstust puudutavad sanktsioonid on laual, kui Venemaa tungib edasi Ukrainasse, ütles eile USA välisminister John Kerry Senati välisasjade komitees.

“Ukraina invasioon jätab Venemaa konflikti,” ütles Kiievis asuva Razumkov Centre for Economic and Political Studiesei sõjaliste programmide direktor Nikolai Sungurovki. “Kremlile on optimaalne stsenaarium Ida-Ukraina kolme piirkonna poliitilise olukorra destabiliseerimine, mis võimaldaks viia väed Ukrainasse ilma vastasseisuta.”

Venemaa on koondanud kuni 40 000 sõjaväelast piiri äärde. Putini sõnul toimuvad õppused ja seejärel viiakse väed minema.

“Venemaa sõjavägi suudab saavutada eesmärgid kolme kuni viie päevaga, kui antakse käsk,” ütles NATO tippkomandör, USA õhujõudude kindral Philip Breedlove.

Kuigi Venemaa sõjavägi on tugevam, ei saa nad võtta ära Ida-Ukrainat ilma võitluseta, ütles Stockholmis asuva Central Asia-Caucasus Institute’i ja Silk Road Studies Programi analüüsidirektor Svante Cornell.

“Ma arvan, et tuleb tõsine verevalamine, kui Venemaa otsustab sekkuda sõjaliselt,” ütles ta. “Olukord on Krimmist väga erinev.”

"Kuigi Vene sõjavägi on kohe Ukriana piiri ääres, on piiritagustel Vene vägedel pigem psühholoogiline efekt, mis õhutab separatiste ja heidutab Ukraina valitsust,” ütles Varssavis asuva Polish Institute of International Affairsi direktor ja NATO peasekretäri Anders Fogh Rasmusseni nõunik Marcin Zaborowski.

“Me ei näe klassikalist sõjalist operatsiooni või regulaarvägede ilmumist niipea ja kui olukord halveneb, siis võime näha eraldusmärkideta üksusi nagu Krimmis,” ütles Zaborowski. “Kiievis on piisavalt sõjaväe ja julgeolekuringkondade survet, et mitte lasta idaukrainlasi minna. Ma ei usu, et nad passivad tegevusetult, nagu me nägime Krimmis.”

“Ida-Ukrainas on vene elanikkonda oluliselt vähem, puudub Vene sõjaväe kohalolek ja kohalik eliit on Kiievi valitsuse poolel,” ütles Tener Intelligence'i asepresident Otilia Dhand. “See kombinatsioon vähendab Venemaale oluliselt lihtsa ülevõtmise väljavaateid.”

USA ja Euroopa Liidu ametnikud on mures hiljutiste sündmuste pärast, mis võivad anda märku Putini järgmisest faasist, et muuta Ukraina lõdvaks föderatsiooniks, mis on Venemaa poolel. Kerry ütles, et Vene eriväelased ja agendid on olnud rahutuste esilekutsujad, kes saatsid provokaatorid rahutusi korraldama. Venemaa vastas sellele süüdistusega, et USA turvafirma Gerystone on osaline protestijate mahasurumises. Ukraina lükkas need kuuldused tagasi.

“Venemaa püüab Läänt meelitada Ukraina föderalismi lõksu – mis on sama kui Ukraina lõhkumine,” ütles Marshalli fondi Berliini büroo Kesk- ja Ida-Euroopa programmijuht Jörg Forbrig. “Kuid USA ütles, et see ei ole valikus.”

Kuigi Ukraina uus administratsioon lubas vaadata läbi põhiseaduse ja anda regioonidele rohkem võimu, peatuti föderaalse riigikorra kehtestamise eel. See põhjustas vene keelt kõnelejate hiljutise radikaliseerumise Ukraina idaosas, ütles CIS instituudi juht Konstantin Zatulin.

“Venemaa ei plaani Ukraina idaosa vallutamist, on küsitav, mis kasu saaks Venemaa sellest sammust saaks,” märkis ta.