Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Vaata, kes Eesti eurosaadikuist juhivad ELi energiapoliitika toetajate pingerida
Climate Action Network (CAN) Europe reastas europarlamendi saadikud ja erakonnad tehtud kliima- ja energiapoliitiliste otsuste järgi. Eesti saadikutest on suurimad toetajad Indrek Tarand ja Ivari Padar.
Climate Action Network (CAN) Europe avaldas eile EL riikide europarlamendi saadikute ja erakondade pingerea 2009-2014 valimisperioodil antud häälte ja otsuste kohta seoses Euroopa kliima-ja energiapoliitikaga, teatas Eesti Taastuvenergia Koda.
Analüüs võimaldab igal ELi kodanikul näha, kuidas nende valitud saadik on toetanud, tõstatanud või ignoreerinud kliima- ja energiapoliitikaga seotud temaatikat.
Analüüsist ilmnes, et Eesti erakondadest toetas ambitsioonikat Euroopa kliima- ja energiapoliitikat kõige enam Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) (100%), samas kui kõige vähem avaldas enda toetust Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) (60%).
Eesti saadikute lõikes olid pingerea tipus erakondliku kuuluvuseta Indrek Tarand (100%) ja sotsiaaldemokraat Ivari Padar (100%), kes on enda otsustes ja tegutsemises kõige enam toetanud ambitsioonikat energiapoliitikat. Neile järgnesid erakondliku kuuluvuseta Kristiina Ojuland (80%) ja Siiri Oviir (80%).
Vähem avaldasid ambitsioonika kliima- ja energiapoliitikaga seotud otsustes toetust Reformierakondlane Vilja Savisaar-Toomast (70%) ning Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv Tunne Kelam (60%).
EL liikmesriikide võrdlusest ilmnes, et Eesti, Portugal ja Rootsi on ainsad liikmesriigid, kelle toetustulemused uuringus olid „väga head“ – vastavalt 82%, 75% ja 75%.
Uuringus saavutasid kõige halvema tulemuse Tšehhi (49%), Ungari (46%), Suurbritannia (43%) ja Poola (33%).
CAN Europe’i juht Wender Trio sõnul tähendavad kliimaaktsioonid enamat kui vaid sõnu ning et tehtud analüüs näitab inimestele täpselt, mida ja kuidas erakonnad ja nende Europarlamendi saadikud on Euroopa Parlamendis toetanud. Ta lisas, et tehtud analüüsi tulemused võimaldavad ühiskonnal ja kodanikel otsustada, kellele anda seekordsetel Euroopa Parlamendi valimistel oma hääl, et toetada Euroopa ambitsioonikamat kliima- ja energiapoliitikat aastani 2030 ja edasi.
Autor: 1706-aripaev
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.