Puhkepäev. Karantiinis vendade elu Flat Islandi saarel

Oma kirjutamisviisilt on Le Clézio liikunud üha vaesema, lihtsama stiili suunas. Käesoleva teose lugemist ei raskenda ka jutustajate paljusus ega nende sage vaheldumine.

Segased on minu meelest ainult raamatu esimesed leheküljed. Õnneks saab nende osas selgitust teose käigus. Seega tegu ei ole sedasorti raamatuga, mis haaraks sind juba esimeste ridadega kaasa ja pakuks põnevust igal leheküljel. Minu jaoks olid vast esimesed 100 lehekülje üsna tüütud, ent kui suutsin end neist läbi vedada, siis tõmbas raamatu fluidum mind endasse – kokkuvõttes on see arvatavasti teos, mida ma ei unusta iial.

Hägune piir tegeliku ja kujuteldava vahel. Le Clézio, 2008. aasta nobelist, tunneb ilmselgelt jutustamisest mõnu – tema raamatu tegevustik kulgeb mõõdukas tempos eksootilisel Flat Islandil – Mauritiuse saare n-ö väikevennal, kuhu jäetakse aastal 1891 rõugeepideemia tõttu karantiini vennad Léon ja Jacques.

Kuigi raamat on autobiograafiline ning tõukunud autori suguvõsaloost – Le Clézio isapoolsed esivanemad on Mauritiusel elanud ning autori isa seal ka sündinud –, hõlmab raamat siiski palju üldisemaid teemasid. Lisaks karantiinisaare võrratule kirjeldamisele ja imelisele armastusloole räägib ta ka inimeste eneseotsingust, lihtsa ja isegi vaese elu võlust, mineviku ja oleviku läbipõimumisest, rasketest otsustest, loobumisest. Tegelikkuse ja kujuteldava piir on hägustunud, kuid see, mis siis ikkagi tegelikult juhtus, polegi lõpuks enam nii oluline.

Lugemismõnu garanteerib Triinu Tamme suurepärane tõlge ning äärmiselt valgustav järelsõna. Kui ma siiamaani Le Clézio – kes tituleeriti 2004. aastal suurimaks elavaks prantsuse keeles kirjutavaks kirjanikuks – teoste kättevõtmist natuke pelgasin, siis nüüd on mul igatahes isu ka teiste tema teostega tutvust teha.

 

Jean-Marie Gustave Le Clézio “Karantiin”

Ilmunud: 2013, kirjastus VarrakMüügil raamatupoodides e-raamatuna ja paberformaadis, samuti saadaval raamatu­kogudes.