Venemaa unistab gaasi ekspordist Hiina

Ukraina kriis sunnib Venemaad otsima turge väljaspool Euroopat, kirjutas Bloomberg. Putin ja Hiina president Xi Jinping langetavad otsuse tuleval kuul Pekingis. Esimest korda püüdis Venemaa tehingut sõlmida 1997. aastal.

“Loodame lepingu sõlmida mais,” ütles Vene asepeaminister Arkadi Dvorkovitš. “Ainus probleem, mis tuleb lahendada, on baashind.”

Seniks, kuni ehitatakse Hiina torujuhe, peab Venemaa arvestama vähemate eksporditurgudega, mis jätab Venemaa avatuks sanktsioonidele ja USA kildagaasi ekspordile.

Gaasimüügi leping võimaldaks ehitada Siberist maagaasitoru Ida-Venemaa kaudu Hiina. Toru maksaks 22 miljardit dollarit.

Venemaa loodab maagaasi müüa sama hinnaga kui Euroopasse, aga Hiina pole sellega nõus.

Hiina tahab odavamat gaasi. Gazprom plaanib umbes 2018. aasta lõpus Hiina eksportida kuni 38 miljardit kuupmeetrit maagaasi. See moodustab 24% eelmisel aastal Euroopasse eksporditud mahust, mis andis 63 miljardit dollarit eksporditulu. Gazprom vajab vähemalt 13,50dollarilist hinda miljoni BTU kohta, et torujuhtme ehitust kasumlikult rahastada. Raha vajab ka Siberi gaasimaardla arendamine. Kogu eelarve on 90 miljardit dollarit, prognoosis UBSi energiaanalüütik Maksim Moškov.

Hiina aga ei ole nõus maksma rohkem kui 11 dollarit. See on hind, milleni peab Gazprom vastu tulema, kuid mis kärbib ettevõtte tulevasi kasumeid.

Hiinas suurenes mullu maagaasi tarbimine rohkem kui 10%, 186 miljonile kuupmeetrile. Import kasvas 25%. Riigil on plaanis gaasitarbimist veelgi kasvatada, et saaks sulgeda õhku saastavad söel töötavad elektrijaamad. Hiina peaminister Li Keqiang ütles märtsis, et riik kuulutab sõja õhusaastele.

Ent seni, kuni pole torujuhet, on Venemaal raske maagaasi Hiina eksportida.