Ida-Ukrainas veri tänavatel

“Ma olen väga mures,” ütles NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen eile tehtud avalduses, viidates Vene relvadega varustatud ja eraldusmärkideta mundrites meeste väljailmumisele Krimmi järel nüüd ka Ukraina idaosas.

“Näeme venemeelsete separatistide kooskõlastatud kampaaniat, eesmärgiga destabiliseerida Ukraina suveräänset riiki,” ütles Rasmussen, kutsudes Venemaad vägesid Ukraina piirilt ära viima ja pingeid leevendama.

Sama taotles eilses avalduses ELi kõrge välisesindaja Catherine Ashton.

Kiiev läkitas eriüksused. ­Eile hommikul alustasid Ukraina julgeolekujõud siseminister ­Arsen Avakovi teatel Ida-Ukrainas terrorismivastast pealetungi, et võtta tagasi relvastatud isikute ja separatistide poolt päev varem hõivatud miilitsa- ja valitsushooned.

Slovjanskis sai üks Ukraina erivägede ohvitser eile tulevahetuses surma ning vähemalt viis inimest haavata. Haavatuid oli mõlemal poolel, teatas Avakov oma Facebooki kontol.

Mitmes linnas – Donetskis, Mariupolis, Kramatorskis – jätkasid separatistid eile valitsushoonete okupeerimist või katseid neid kontrolli alla saada. Harkivis toimusid verised löömingud Ukraina ühtsuse pooldajate ja venemeelsete vahel.

Halvim stsenaarium. Ukrainas on käivitunud halvim stsenaarium, ütles eile Poola peaminister Donald Tusk.

“Siiamaani on ukrainlased käitunud ratsionaalselt, kuid ma ei tea, kust nende jaoks piir läheb, mil nad tugeva vastulöögi annavad. Mulle tundub, et see piir on nüüd käes,” ütles Tusk Bloombergi vahendusel.

Tusk oli murelik, et Euroopa Liidus pole piisavalt tahet ­Ukrainat toetada. Täna arutavad ­Ukraina olukorda ja suhteid Venemaaga ELi välisministrid.

Lääneriikide luureametnike sõnul näivad Donetskis ja mujal sündmusi õhutavat Venemaa valitsuselt korraldusi saavad isikud.  Luureandmed näitavad, et mõned demonstrandid imbusid Ukraina ida- ja lõunaosa linnadesse viimase kuu aja jooksul või varem, olles osa Venemaa plaanist Ukraina föderaalseteks regioonideks tükeldada, rääkisid anonüümsust palunud allikad agentuurile Bloomberg. Osa regioone võib seejärel korraldada referendumi Venemaaga liitumiseks.

USA ja NATO luureanalüütikud on seda meelt, et Venemaa president Vladimir Putin eelistab provokatsioone ja propagandakampaaniat otsesele sõjalisele sekkumisele, et osa Ida-Ukrainast ära võtta. Kui kampaania on edukas, jääb ülejäänud Ukraina maasulgu, ilma tööstuspiirkondadest, sõltuvaks Vene energiast ja võimetuks Lääne-Euroopaga tihedamaid sidemeid arendama.

Laupäeval helistas USA välisminister John Kerry Vene kolleegile Sergei Lavrovile ning väljendas tõsist muret Venemaa mahitusel Ida-Ukrainas toimuva üle. Kerry hoiatas, et see ei jää Venemaa jaoks tagajärgedeta.

USA kehtestas reedel sanktsioonid Ukraina gaasikompanii Krimmi tütarettevõtte Chernomorneftegazi vastu, mille Krimmi parlament pärast poolsaare Venemaaga liitmist üle võttis, ning pikendas ka sanktsioneeritavate isikute nimekirja.

Venemaa hoiatab. Lavrov märkis ministeeriumi veebilehe vahendusel, et USA-l ei ole tõendeid selle kohta, et Venemaa on sündmustega seotud. Küll aga on Kiievi võimud näidanud oma suutmatust riigi juhtimisel.

Lavrov hoiatas, et kui Kiievi valitsus kasutab “meeleheitele aetud” Ida-Ukraina elanike vastu jõudu, seab see ohtu edasise koostöö Ukraina olukorra lahendamiseks. Sealhulgas eelolevaks neljapäevaks kavandatud USA, ELi, Venemaa ja Ukraina esindajate kohtumise Genfis.

Ukraina oli üks kesksemaid teemasid ka nädalavahetusel Washingtonis toimunud IMFi ja Maailmapanga kevadkoosolekul. IMFi juhi Christine Lagarde’i sõnul loodab IMF Ukraina abipaketi kokku saada selle kuu jooksul.

Ukraina rahandusministri Oleksandr Šlapaki sõnul loodab Ukraina IMFi abipaketist tänavu saada 7 mld dollarit. Valitsus prognoosib majanduses selleks aastaks 3% suurust langust, mis on kolmas langus 2008. aastast.