Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ligi ettepanek apteegiteenuse osas 

    Jürgen Ligi juhitav rahandusministeerium tegi ettepaneku apteegiteenuse korraldamiseks nii, et üldapteek oleks kohustatud pidama apteeke nii linnas kui ka maal.

    Ligi juhitava rahandusministeeriumi hinnangut küsis riigikantselei valitsuse tarbeks. Ligi ütles Äripäevale, et edastas rahandusministeeriumi ettepaneku, jõudmata seda ise pikemalt hinnata ja olles lausa skeptiline (vt Ligi kommentaari artikli lõpus). Ligi väljendas pettumust, et nii põhimõttelise teema nagu apteegiteenuse ümberkorraldamise kaalumiseks ei anta rohkem aega ega läbita pikemat kooskõlastusringi.
    Äripäev kirjutas kuu aega tagasi, et riigikogu menetlusse jõudis sotsiaalkomisjoni esitatud radikaalne seaduseelnõu (siis juhtis komisjoni veel IRLi liige Margus Tsahkna), mille jõustumisel saavad apteekide suuromanikud (üle 50%) olla vaid proviisorid. Lisaks ei tohi ravimite hulgimüüjail olla osalust apteegis ning ühes hoones tohib korraga tegutseda vaid üks apteek. Pikemalt loe artiklist „Radikaalselt apteekide kallale“.
    Rahandusminister Ligi saatis möödunud nädala lõpus sotsiaalministeeriumisse ministrile adresseeritud (sotsiaalminister on Helmen Kütt ning tervise- ja töövaldkonna minister Urmas Kruuse) ettepaneku, et üldapteegil ei tohiks olla lubatud osutada apteegiteenust üksnes suurema nõudlusega piirkonnas.
    "Sisuliselt tekiks olukord, kus ettevõtjatel oleks võimalik taotleda kahte liiki tegevuslube – üldapteekide poolt taotletav üleriigiline tegevusluba ning füüsilisest isikust ettevõtja poolt taotletav luba ühe apteegi asutamiseks ja pidamiseks. See, milline piirkond kvalifitseerub suurema või väiksema nõudlusega piirkonnaks, ning see, millises asulas tuleks apteegiteenuse kättesaadavus tagada, ning milline on apteekide minimaalne arv konkreetses piirkonnas, võiks olla seadusandja kindlaks määrata," pani Ligi oma kirjas ette.
    Apteegiäri puudutavat eelnõud arutas eelmise nädala lõpus ka valitsus, kes toetas eelnõu üldeesmärke, leides samas, et mõned valdkonnad vajavad põhjalikumat arutelu. Valitsus rõhutas, et eelnõu menetlusse riigikogus on vajalik kaasata ministeeriumid, õiguskantsler ja turuosalised.
    Loe Ligi allkirjastatud kirja, mille ta saatis sotsiaalministeeriumisse 10. aprillil:
    „/…/ Esitame alljärgnevalt oma tähelepanekud ravimiseaduse, riigilõivuseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta.
    Ravimisektor, mis hõlmab ravimite tootmise ja turustamisega seotud äritegevust, on lahutamatuks osaks tervishoiusüsteemile, mille toimivuse eest vastutab riik. Kindlustamaks isikutele ravimite kättesaadavus, on riigi ülesandeks tagada apteegiteenuse osutamise ühtlane jaotumine terve Eesti territooriumil. 2006. aastast kehtivad apteekide asutamisele ravimiseaduse alusel kehtestatud geograafilised ja demograafilised piirangud ei ole suutnud ära hoida apteekide arvu vähenemist maapiirkondades. Majanduslikult tasuvas kohas apteegi avamise piiramine ei ole ettevõtjaid  suunanud avama apteeke seal, kus käive on väike ja tulu ebarahuldav. Vähese tulukuse tõttu ei ole apteegi pidamine maal atraktiivne ning ettevõtetel puudub motivatsioon apteekide avamiseks ja pidamiseks väiksema nõudlusega piirkondades.  Oleme arvamusel, et riigikohtu otsuse (apteekide asutamispiirangute kaotamine – toim) jõustumisel, 9. juunil 2014.  aastal, tõuseb apteekide kontsentreeritus suurema nõudlusega piirkondadesse veelgi. Seega on vaja luua tõhus regulatsioon, mis tagab apteegiteenuse ühtlase jaotumise terve Eesti territooriumil.
    Leiame, et üksnes eelnõus pakutud meetmete abil ei ole võimalik tagada apteegiteenuse ühtlast jaotumist terve Eesti territooriumil. Apteegiteenus võiks olla reguleeritud elektroonilise side seaduses sätestatud universaalteenuse regulatsiooniga analoogsetest põhimõtetest lähtuvalt. Eelnimetatust tulenevalt tuleks eelnõud täiendada apteegiteenuse osutamist reguleerivate kesksete põhimõtetega.
    Apteegiteenuse ühtlasema jaotumise kindlustamiseks tuleks seadusega panna üldapteekidele kohustus tagada apteegiteenuse kättesaadavus terve Eesti territooriumil. Üldapteegil ei tohiks olla lubatud osutada apteegiteenust üksnes suurema nõudlusega piirkonnas. Üldapteek peaks tagama ühesuguse kvaliteediga apteegiteenuse nii linnas kui maal. Eelnimetaud kohustus ei kehtiks füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsevatele apteekidele. Sisuliselt tekiks olukord, kus ettevõtjatel oleks võimalik taotleda kahte liiki tegevuslube – üldapteekide poolt taotletav üleriigiline tegevusluba ning füüsilisest isikust ettevõtja poolt taotletav luba ühe apteegi asutamiseks ja pidamiseks. See, milline piirkond kvalifitseerub suurema või väiksema nõudlusega  piirkonnaks, ning see, millises asulas tuleks apteegiteenuse kättesaadavus tagada, ning milline on apteekide minimaalne arv konkreetses piirkonnas, võiks olla seadusandja kindlaks määrata.
    Lisaks eeltoodule on vaja läbi viia põhjalik mõjuanalüüs, mille raames tuleks hinnata erinevate lahendusvariantide mõju apteegiteenuse tarbijatele, ravimisektorile ja kogu tervishoiusektorile laiemalt.
    Samuti juhime tähelepanu sellele, et eelnõuga kaasnevate kuludega ei ole sotsiaalministeeriumi 2015–2018 finantsplaanis arvestatud ning proviisori lähtetoetuse kehtestamist ei ole ette nähtud. Lisaks on seletuskirjast puudu mõjude analüüs, kui palju eeldatavalt laekub seoses apteegibussi kasutuselevõtuga riigieelarvesse riigilõivu.“
    KOMMENTAAR
    Rahandusminister Jürgen Ligi
    Võtan süüdistuse sekkumises riigi elukorraldusse omaks, selle eest makstakse mulle ka palka. Apteegituru teemal seejuures toimus asi nii, et riigikantselei küsis  rahandusministeeriumilt valitsuse tarbeks arvamust vastava eelnõu kohta. Ametnikud selle ka koostasid, nii valitsus töötabki, selle erandiga, et seekord ei hinnanud ma seda ise pikemalt, vaid esitasin ta valitsusele nurinaga, et nii põhimõttelise teema kaalumiseks ei anta rohkem aega ega läbita pikemat kooskõlastusringi. Kuigi sarnaseid mõtteid olin ka ise mõlgutanud, ütlesin välja, et ma pole saanud mahti seisukohta võtta ning esitan ministeeriumi ettepaneku taolist lahendust tõepoolest kaaluda. Oma seisukoha võimaluste suhtes „tagada apteegiteenuse ühtlane kättesaadavus üle Eesti“ ütlesin end olevat ülimalt skeptiline.
  • Hetkel kuum
Seotud lood
Kõik seotud lood

Paul Künnap: Soome ja Rootsi võidujooks terase pärast annab Eestile õppetunde
Rohepöördest tingitud tööstuse ümberorienteerumise ja ka ümberpaiknemise ajaaken ei ole lõputu. Kes esimesena suudab vajalikud investeeringud teha ja enda juurde meelitada, on järgnevateks kümnenditeks võitja, kirjutab värske näite põhjal advokaadibüroo Sorainen partner Paul Künnap.
Rohepöördest tingitud tööstuse ümberorienteerumise ja ka ümberpaiknemise ajaaken ei ole lõputu. Kes esimesena suudab vajalikud investeeringud teha ja enda juurde meelitada, on järgnevateks kümnenditeks võitja, kirjutab värske näite põhjal advokaadibüroo Sorainen partner Paul Künnap.
Balti aktsiad jätkasid tõusulainel
Neljapäeval sai sel nädalal alanud Balti aktsiate tõus jätku, kui Balti koondindeks Baltic Benchmark kerkis 0,36%.
Neljapäeval sai sel nädalal alanud Balti aktsiate tõus jätku, kui Balti koondindeks Baltic Benchmark kerkis 0,36%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Põlva saunatootja asendas jahtunud turud ühe kliendiga USAs: “Tööd on rohkem kui peaks!”
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Teabevara on nagu ülikool
„Teabevara tunnis“ saad piiluda teabevara köögipoolele.
„Teabevara tunnis“ saad piiluda teabevara köögipoolele.
Karmo Tüür: kuriusklikkus saadab ökosurma
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Tesla plaan keskenduda odavamatele sõidukitele kergitas aktsia hinda
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Raadiohommikus: järeldused, mida investor peaks tegema tulemuste nädalast
Võtame börsivaatleja ja investori Aivar Õepa kaasabil kokku suure tulemuste nädala ookeani taga. Milliste ettevõtete tulemused vastasid turgude ootustele, millised valmistasid pettumise ja kuidas tuleks investoritel saadud info valguses oma portfelle sättida? Mis ootab ees suure seitsmiku aktsiaid?
Võtame börsivaatleja ja investori Aivar Õepa kaasabil kokku suure tulemuste nädala ookeani taga. Milliste ettevõtete tulemused vastasid turgude ootustele, millised valmistasid pettumise ja kuidas tuleks investoritel saadud info valguses oma portfelle sättida? Mis ootab ees suure seitsmiku aktsiaid?
Reformierakonna ärimehega seotud kinnisvaraplaan Viimsis tehti kohtus pihuks ja põrmuks
Reformierakonna poliitiku Märt Vooglaiu äripartneri kinnisvaraarendus sai kohtus punase tule ja suure tõenäosusega tuleb Viimsi vallal paksu pahandust tekitanud detailplaneering kehtetuks tunnistada.
Reformierakonna poliitiku Märt Vooglaiu äripartneri kinnisvaraarendus sai kohtus punase tule ja suure tõenäosusega tuleb Viimsi vallal paksu pahandust tekitanud detailplaneering kehtetuks tunnistada.