Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kaevandagem põlevkivi vähem, õliga ärme jända

    Meie iseseisvuse garant on tugev energiasüsteem ja korralik põlevkivivaru. Niisiis kaevandagem pigem parema tehnoloogia ja tehnika kasutuselevõtuni vähem, kuid efektiivsemalt. Tulevikus tasuks põlev­kivist vaid elektrit toota ning seda eksportida, mitte õliga jännata.

    Varude suurus ebaselge. Praegu pole selge, kui palju meil põlev­kivi on, ja me ei tea ka täpselt, kui kauaks seda jätkub.
    Keskkonnaregistri andmetel ulatub Eesti põlevkivivaru kokku 4,8 miljardi tonnini, millest kaevandamisväärset varu on arvel 1,3 miljardit tonni, millest omakorda on keskkonna­ministeeriumi hinnangul võimalik kaevandada kuni 50 protsenti. Arvestades, et aastas kaevandatakse 20 miljonit tonni, jätkub aktiivset varu 25–30 aastaks. Kuid see seisukoht on hinnanguline, st ei ole lõpuni uuringutega kaetud.
    Seega oleks vaja Eesti põlevkivivarudest täielik ülevaade saada.
    Me ei pea mitte kogu põlevkivi välja kaevama, eriti veel olukorras, kus suur osa kaevandatust läheb raisku. Värske riigikontrolli audit ütleb, et aastatel 2007–2012 jäi põlevkivikadu allmaakaevanduses 2007. aasta tasemele (28 protsenti), kuid suurenes põlevkivikarjäärides 11 protsenti, aastas ulatub põlevkivi kaevandamise kadu ligikaudu nelja miljoni tonnini.
    Põlevkivist pole ka vaja õli välja pressida, eriti praeguse tehnoloogiaga, mis ei ole (veel) eriti efektiivne.
    Riigikontrolli audit väidab, et riik teenis põlevkiviõli tootmisest 2012. aastal riigimaksudena vaid ligikaudu 12 miljonit eurot, samas kui õlitootjate ärikasum oli umbes 91 miljonit eurot. Ning isegi kui riik kehtestaks õlitootjatele kõrgemad maksud, oleks taibukam hoida seda väärtuslikku maavara pigem tagavaraks, mitte see kiiresti rahaks teha. Eriti veel arvestades, et praegu ei saa Eesti Energia teenitud kasumit ettevõtte arenguks (kas või sellekssamaks eespool nimetatud põlevkivivarude uuringuks) kasutada, vaid peab selle enamasti dividendidena riigile välja maksma.
    Omaniku tahe. Liigagi tihti kiputakse kõrget elektri hinda, elektririkkeid ja ka Eesti Energia hiigelkasumeid ettevõtte juhatuse esimehe Sandor Liive kraesse keerama. Ometi täidab Liive ju talle omaniku (riigi) antud ülesannet teenida võimalikult suurt tulu. Ning sellega on ta ju suurepäraselt hakkama saanud.
    Põhiküsimus on hoopis, kas riik ikka peab elektritarbijalt seitse nahka koorima. Miks peab Eesti Energia hiigelkasumit teenima ning selle riigieelarvesse maksma?
    Pigem võiks elekter hoopis rahvale taskukohasem olla.
  • Hetkel kuum
Tõnu Mertsina: riigi kommunikatsioon võiks arvestada selle mõju majandusaktiivsusele
Inimeste nõrk kindlustunne pidurdab tarbimise taastumist. Riik võiks oma avalikus kommunikatsioonis riigirahanduse, maksude ja sõjaohu kohta arvestada rohkem selle mõju majandusaktiivsusele, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Inimeste nõrk kindlustunne pidurdab tarbimise taastumist. Riik võiks oma avalikus kommunikatsioonis riigirahanduse, maksude ja sõjaohu kohta arvestada rohkem selle mõju majandusaktiivsusele, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Müügikuu mai algas USA aktsiaturul langusega
Wall Streeti folklooris soovitatakse aktsiad mais maha müüa; soovitusele kohaselt liikusid USA aktsiaturud mai esimesel kauplemispäeval allapoole.
Wall Streeti folklooris soovitatakse aktsiad mais maha müüa; soovitusele kohaselt liikusid USA aktsiaturud mai esimesel kauplemispäeval allapoole.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Luksusturismi ettevõtjad õpetavad, kuidas meelitada rikkad metsa raha kulutama
Saates “Turismitund” võeti luubi alla, kuidas rikkad inimesed majanduslanguse ajal enda hellitamisega toime tulevad.
Saates “Turismitund” võeti luubi alla, kuidas rikkad inimesed majanduslanguse ajal enda hellitamisega toime tulevad.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Põlva saunatootja asendas jahtunud turud ühe kliendiga USAs: “Tööd on rohkem kui peaks!”
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mis on edukate juhtide ühine näitaja?
Üks juhtimiskvaliteedi tõstmise meetodeid on oma tavapärasest rutiinist välja astumine ja enda kohta regulaarselt tagasiside küsimine. Selleks, et inimesed julgeksid ausat tagasisidet anda, tuleb luua tugev ja usaldusväärne suhe oma töötajatega. Kuidas seda teha ja miks see nii oluline on?
Üks juhtimiskvaliteedi tõstmise meetodeid on oma tavapärasest rutiinist välja astumine ja enda kohta regulaarselt tagasiside küsimine. Selleks, et inimesed julgeksid ausat tagasisidet anda, tuleb luua tugev ja usaldusväärne suhe oma töötajatega. Kuidas seda teha ja miks see nii oluline on?
"Palun vabastada Eesti vahemikus ....–.... loodusõpetuse tunnist"*
Selle asemel, et spekulatiivses Euroopa Liidu trahvi hirmus end üles kütta, toetume faktidele ja vaidleme kokkulepped paremaks, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Selle asemel, et spekulatiivses Euroopa Liidu trahvi hirmus end üles kütta, toetume faktidele ja vaidleme kokkulepped paremaks, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Auto|Piloot. Uus Škodiaq on kohal. Kas nüüd tasub vana sissemaksuks anda?
Niigi äärmiselt ruumikas Škoda Kodiaq sai uue põlvkonnaga veelgi avaram, ent mitte ainult.
Niigi äärmiselt ruumikas Škoda Kodiaq sai uue põlvkonnaga veelgi avaram, ent mitte ainult.
Piletilevi tegi ajaloo suurima tehingu: ostis enamuse kahes Poola piletimüüjas
Piletilevi ostis kahes Poola piletimüügifirmas enamusosaluse, millega tõuseb sealsel turul suuruselt teiseks piletimüügifirmaks, aga laienemisplaanid sellega veel ei lõpe.
Piletilevi ostis kahes Poola piletimüügifirmas enamusosaluse, millega tõuseb sealsel turul suuruselt teiseks piletimüügifirmaks, aga laienemisplaanid sellega veel ei lõpe.
Prantsuse ettevõte ostab Eesti küberfirma: ootame suurt rahvusvahelist kasvu
Prantsusmaa küberturbe-ettevõtete grupp Neverhack omandas täisosaluse Eestis Cybersi kaubamärgi all tegutsevas Security Software OÜs.
Prantsusmaa küberturbe-ettevõtete grupp Neverhack omandas täisosaluse Eestis Cybersi kaubamärgi all tegutsevas Security Software OÜs.