Käibemaksu langetamine tooks poes hinnad alla

Eestis kehtib ühtne 20% käibemaksumäär ka toidukaupadele, mis teeb meist Euroopa mõistes küllaltki haruldase riigi. Nimelt rakendatakse enamikus ELi riikides toidukaupade suhetes madalamat käibemaksumäära, näiteks Saksamaal 7%, Hispaanias ja Itaalias 4%, Suur­britannias lausa 0% (v.a valmistoidud, jäätis, šokolaad jmt). ­Euroopa kõrgeim toidu maksumäär kehtib aga Taanis – 25%. Lätis ja Leedus on maks 21%, Bulgaarias nagu Eestiski 20%.

Milleks maksuerisus? Miks on paljudes riikides toiduainete ja ka kultuuriürituste piletite suhtes rakendatud madalamat käibemaksumäära? Selleks, et ka väiksema sissetulekuga inimesed neis riikides jõuaksid toidukaupu osta, bussiga sõita, ajalehte lugeda ja kultuurisündmustest osa saada.

Eestis see argument millegipärast ei tööta, kuigi põhjust oleks enam kui küllaga. Arenenud riikides kulub inimestel toidule 12–18% sissetulekutest, Eestis keskmise sisse­tulekuga perel veerand. Arvestama peaks siin ka viimastel aastatel hüppeliselt suurenenud eluasemekulusid, mis konkureerivad elanike rahakotis toidukuludega. Kaupmeeste liidu liikmed on alates eelmisest suvest mitu korda öelnud, et toiduainete käibemaksu langetamisel alandavad ka kaupmehed hindu.

Makse ei laeku vähem. Riik ei pruugi selle tõttu sugugi vähem makse saada, sest madalamad hinnad toovad kaasa tarbimise kasvu või toidukaupade ostuvaliku muutuse.

Asjade sellises käigus aga kahtlevad otsustajad riigi ja ministeeriumite tasemel. Nemad väidavad, et jaeketid ei langeta maksumäära muutuse järel hindu, vaid pistavad selle raha lihtsalt oma taskusse. Avaldatakse arvamust, et kaupmehed on petturid ja nihverdavad maksudega.

Eesti jaekaubandusturg on siinse piirkonna kõige tihedama konkurentsiga turg – sellist konkurentsi pole ei Lätis-Leedus, Soomest-Rootsist rääkimata. Meil ei võitle turuosa pärast kaks-kolm suuremat ketti, vaid viis-kuus.

Sellistes oludes pole raha taskutoppimine ja seeläbi klientidest ilmajäämine kindlasti kaupmehe esimene mõte.