Kevad toob kaubandusse elevust

“Jah, kasvu on müügis näha,” kinnitas Rautakesko juhatuse esimees Alo Ivask statistikaameti andmeid, et tööstuskaupade kaupluste jaemüügi kasv, mis veebruaris oluliselt aeglustus, kiirenes märtsis taas. Majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide kauplustes mõõtis statistikaamet kasvu suuruseks 13%.

“Kogu esimese kvartali kasv oli meil 16,5%. Kuid kasv on, ja isegi natuke suurem, kui konkreetne number näitab,” märkis Ivask.

Ilusad ilmad meelitasid poodi. Ivask leiab, et kasvu taga on mitu asja. “Üks on tarbijate kindlustunde paranemine, kindlustunde indikaatorid on praegu päris head. Kindlasti on oma osa ka sellel, et kevad on ju varasem kui tavaliselt. See võib tähendada ka, et tavapärane kevadine tarbimine on natuke nihkunud ajas ettepoole. Kuid kuna praegu on normaalsed müüginumbrid, siis ilmselt ongi tarbimine praegu kasvutrendis ja heal tasemel,” rääkis Ivask.

Ka järgnevatele kvartalitele läheneb Rauta­kesko pigem optimistlikult. “Oleme konservatiivselt optimistlikud. Praegu pole põhjust arvata, et lähikuudel peaks toimuma suur pööre. Kuid kui vaadata seda, mis Eesti ümber toimub ja muid kriitilisi olukordi Euroopas, siis peab olema valmis ka mingit sorti tagasilöökideks. Kuid praegu mitte,” rääkis Ivask.

Ehituse ABC emaettevõtte Optimera finants­juht Anton Kutseri hinnangul mõjutasid müüki soe kevad ja eelmise aasta palgatõus. “Märtsi müük oli oluliselt mõjutatud sellest, et talv oli tugevalt soojem kui eelmisel aastal ja kevad algas samuti varem kui mullu. Meie märtsi tulemuses oli ka seda näha,” kommenteeris Kutser ettevõtte müüginumbreid.

Odavam elekter jättis raha kätte. Kutser ei usu, et tarbimise kasvu taga on tarbijate varasemast suurem kindlustunne. “Ka teie lehe eelmise aasta läbiv teema oli, et reaalsissetulek kasvas, siis sel aastal ongi eelmise aasta sissetuleku kasvu näha. Märtsi tulemus on meie sektoris eelkõige seotud varasema kevade ja sooja talvega,” rääkis Kutser. Kui tavaliselt on sektori ettevõtetel hooaeg alanud aprillis, siis seekord algas see varem. “Kuna talv oli soojem, siis olid ju ka küttekulud väiksemad – see ­aitas tarbimisele kaasa,” tõi Kutser veel põhjusi. “Samuti oli elektri börsihind kõigi aegade madalam, see oli isegi madalam, kui enne turu avanemist. Eks see ka mõjutab inimesi tarbimisel.”

Aprilli tulemusi on tema hinnangul veel vara prognoosida. “Meie sektoris on suured kuud veel ees. Praegu läheb kõik ootuspäraselt. Oleme valmis ka reageerima, kui Eesti ettevõtjad on mõjutatud sellest, mis toimub Venemaal ja lähiturgudel. Meie sektor ei ekspordi väga Venemaale. Pigem tuleks vaadata, kuidas Soome ja Rootsi majandusel läheb. Kui Soomes langus jätkub, mõjutab see kindlasti ka meid siin,” lisas Kutser.

Eestlased on optimistlikud. Bauhof Groupi turundusdirektor Britte Maidra sõnul tõdesid nad seda, et tarbijad on optimistlikumad, juba eelmise aasta kevadel, mil selgus, et eestlased on majandususaldusindeksi järgi optimistlikumad kui keskmised eurooplased.

“2014. aasta on ka meie jaoks hästi alanud. Kuna ehitus- ja aiakaupade sektoris on eriti oluline mõjutaja ilm, siis lumevaene talv ja varajane kevad on tublisti kaasa aidanud ehitus- ja aiakaupade müügile,” rääkis ta.

Tema sõnul on kodu ikka koht, kuhu ollakse valmis investeerima, parandades sellega oma elukvaliteeti ja ühtlasi suurendades kinnisvara väärtust juhuks, kui tulevikus seda müüa soovitakse. “Pealegi on eestlased suured aiandushuvilised, seega usume, et ka teine kvartal tuleb väga hea,” lisas Maidra.

 

Lähiajal kasvab jaemüük mõõdukalt

Tõnu Mertsina, Swedbanki peaökonomistJaemüügi maht kasvas märtsis aastases võrdluses 5% ning aasta esimese kolme kuu keskmisena oli kasv isegi veidi tugevam kui aasta varem samal ajal.Nende numbrite taga on supermarketite kasvu kiirenemine, seda osaliselt ka eelmise aasta madalama võrdlusbaasi tõttu, samuti on suurenenud supermarketite osakaal kogu jaemüügis.Jaekaubanduse jätkuv kasv aasta esimestel kuudel viitab möödunud aasta teise poolega sarnasele mõõdukale eratarbimise kasvule. Kuigi palga nominaalkasv peaks sel aastal aeglustuma, hoiab madalam hinnatõus reaalpalga tugeva, mis toetab tarbimist. Samal ajal tööhõive kasv aeglustub tasapisi, mis pikemas vaates pidurdab mõnevõrra kogupalga kasvu majanduses ning samuti kogu eratarbimise kasvu. Üksikisiku tarbimisvõime peaks aga veel lähiajal tugev püsima.

Eestis kasv kiirem kui Euroopa Liidus

Karel Lember, majandusministeeriumi majandusanalüüsi talituse peaspetsialist Viimastel kuudel on jaekaubandus Eestis kasvanud vähemalt 3–4 korda kiiremini kui Euroopa Liidus keskmiselt ning trendi jätkumist on oodata ka järgnevatel kuudel.Samal ajal on kasvanud ka kodumajapidamiste hoiuste jääk, mis veebruaris ületas esimest korda 5 miljardi euro piiri, kasvades aastases võrdluses ligi 8 protsenti. Seega, hoolimata kaubandusettevõtete korralikust käibe kasvust jääb tarbijatel raha ka säästmiseks. Siin on ilmselt üks positiivne mõjutaja ka hinnatõusu aeglustumine.Kuigi majanduskasv on viimastel kvartalitel olnud kehvapoolne, siis tarbimisse jõuavad selle mõjutused ilmselt viitega ja praegu pole alust arvata, et tarbijad oma kulutusi kärbiks.

 

Jaemüük jätkas märtsis kasvu

Kaupade jaemüük oli märtsis 385,4 miljonit eurot, seega jäi eelmisel kuul kauplustesse 294 eurot elaniku kohta.Tööstuskaupade kaupluste jaemüügi kasv, mis veebruaris oluliselt aeglustus, kiirenes märtsis taas. Kui veebruaris suurenes neis kauplustes jaemüük aastases võrdluses 5%, siis märtsis 12%.Müük suurenes enamikul tegevusaladel, vaid muudes spetsialiseerimata kauplustes oli jaemüük 2% väiksem kui eelmise aasta märtsis.Võrreldes eelmise kuuga suurenes märtsis jaemüük püsivhindades 16%.Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli märtsis 466,1 miljonit eurot, millest kaupade jaemüük andis 83%.