Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ärikoolis ettevõtjaks ei õpi
Ettevõtjaks hakkamiseks on vaja julgust, püsivust ja jõudu. Neid aga ei paku ärikoolid.
Ettevõtmise edu määravad õnn, püsivus, pühendumine, jõulisus ja katsetamine. Seda ärikoolides ei õpetata. Selle asemel saad sealt tööriistakasti – finants-, turundus- ja juhtimistööriistadega, millest pole kasu varem, kui firma on kasvanud 50 või 100 töötajaga ettevõtteks.
Samuti saab ärikoolist võrgustiku ühesuguselt mõtlevate inimestega, mis võib osutuda kasulikuks, kui nad edukaks või mõjukaks saavad. Samas ei pea kasulike kontaktide loomiseks käima koolis.
Idufirmas on kriitiline õige meeskonna koostamine ning nende pidevalt enda ületama motiveerimine on alustavas äris kriitiline. Samas koolides ei õpetata piisavalt, kuidas kõige paremini teisi juhtida ja nendega suhelda. Meeskonnatööd pigem soodustavad loomulikku suhtlusoskust.
Ärikoolid peaksid pakkuma tööriistu, mille on omaks võtnud idufirmad – näiteks lean startup (metoodika, mille eesmärk on pidev uuenduste loomine ettearvamatus keskkonnas). See võimaldaks ettevõtjail luua tarbijatele vajalikke tooteid ja teenuseid suuri investeeringuid tegemata.
Peamine probleem ärijuhtimisõppes on piisava toe ja nõu puudumine oma äri rajajaile, sest ärikoolide suurkliendid on konsultatsioonifirmad ja pangad.
Ettevõtjad aga vajavad teistsugust lähenemist – nad peavad ideid ellu viima, oskama näha võimalusi ja olema endas kindlad.