Kuidas olla tööturul edukas?

14. mai 2014, 00:00

Üks kriteeriume tööturule sisenedes või õppimiseks valikuid tehes on palk. Siiski on see vaid üks karjäärivaliku tahkudest.

Töökogemust tasub koguda varakult. Noorel, kes vahetab koolipingi ülikooli loengusaali vastu, enamjaolt erilist töökogemust ei ole. Niisiis on tal bakalaureuseõpet lõpetades küll erialaseid teadmisi, ent puudub praktiline oskus neid rakendada.

Suvised tööotsad lisavad väärtust. Palgainfo agentuuri juht Kadri Seeder leiab, et noor peaks otsima töökogemust juba varakult ning ülikooli­aastatel koguma praktikat. “Ma julgustaks noori saama töökogemust võimalikult vara ja nuhkida endale praktika võimalusi, olla näppepidi asja kallal, sest need, kes seda teevad, omavad näiteks 24aastaselt selget edumaad,” ütles Seeder ning lisas, et õppimine ei ole töökogemus. Ka suvetöö tegemine on tema sõnul hea viis kasvatada teatavat distsipliini ja korjata kogemusi.

Kooliharidus ei anna ka suhtlemisoskust. Kadri Seedri hinnangul on tänasel tööturul üheks olulisemaks murekohaks noorte kehv suhtlemisoskus ja hoiakud. Tema sõnul vaatavad tööandjad inimest ka selle järgi, kas tegemist on riskifaktoriga. Töötaja väljakoolitamiseks ning arendamiseks kulutab tööandja tihti väga suurt aja- ning raharessurssi, mida peaks vaatama kui investeeringut inimesse.

Tööpõlgurisse ei panustata. Seejuures ei soovita ta kollektiivi palgata kehvade hoiakutega tööpõlgureid, sest see tähendaks kehva investeeringut. Seedri hinnangul on probleemi üks juuri haridussüsteem, mis ei pane piisavalt rõhku laste suhtlemisoskuse arendamisele ega oskusele sotsiaalseid kontakte luua.

Samuti ei rõhuta omandatava hariduse praktilisele väärtusele. Siiski annab noorel siin suur osa ise ära teha – uues keskkonnas tuleks minna, otsida ja hakata ise kontakte looma. Jätta endast mingi esmane mulje ning teha seda ise, mitte lasta sel tekkida ja oodata käed rüpes. “Eesti puhul eriti on suhted, kontaktid, soovitajad väga suur ja oluline tegur tööturul edenemiseks.”

Aina rohkem noori unistab kõrgest elatustasemest ning majanduslikust sõltumatusest. Siiski on inimesi, kes omavad maast madalast mingit kutsumust. Tihti on kutsumuse valdkonnad – näiteks õpetajad, kasvatajad, sotsiaalhoolekande töötajad – aga kehvasti tasustatud.

Tehnilised erialad müüvad. “Tuleks endale aru anda, millist elukvaliteeti ma tahan – kas elada peost suhu või teha karjääri ja elada rikkamalt,” soovitab Seeder, toonitades seejuures, et alati on karjääriks erinevaid võimalusi – üritada edeneda eksisteerivates ettevõtetes, aga miks mitte alustada ettevõtlusega.

Kõrgema palgataseme ja püsiva nõudlusega on jätkuvalt  info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkond ning muud kõrget haridust nõudvad ametid (nagu insenerid), madalama palgaga aga oskustöölised ja sotsiaaltöö valdkond.

Tasub katsetada. Seedri sõnul tasub alguses katsetada nii kooli kui ka töö poolelt erinevaid valdkondi. Tihti ajendab noort võõrasse linna õppima pigem asjaolu, et sõbrad lähevad ka, või soov vanemate katuse alt välja kolida, ent paljud avastavad pärast esimest aastat, et ala pole neile sobilik. “Põhimiseks veaks on, et minnakse õppima ainet, tundmata sellele järgneva töö tagamaid.”

Noored kipuvad segi ajama tööd ja hobi. Kadri Seedri sõnul on see tendents muutunud kasvavaks. “Kõik tahavad saada popstaarideks ja lauljateks,” muigab ta. On olemas palju toredaid hobisid, mida saab teha ka põhitöö kõrvalt, ning see ei pea ilmtingimata olema raha teenimise koht.

Tänavu kooli lõpetav noor peaks eneseteostust tajuma mitmel tasandil – tihti ongi see kompromiss tööelu ja hobide vahel.

Viimastel aastatel on meedias palju juttu olnud, justkui sooviksid tööturule sisenevad noored ulmelist palka, vähemalt tuhandet eurot kuus kätte.

Siiski peab Kadri Seeder seda ootust pigem madalamaks võrreldes vanemate, kolmekümnendates aastates töötajatega, kes on täisiseseisvunud ning seetõttu suurema surve all.

Ta lisab, et pigem julgevad noored rohkem küsida ja öelda, mida tahavad, samas kui täiskasvanud on selles valguses ettevaatlikumad ning lepivad kindluse mõttes ka vähesemaga.

 

TAUST

  • Kus teenib kõige paremini, kus maksab missioonitunne?

kõrgeimat palka maksvad valdkonnad:
Programmeerimine, konsultatsioonid
Juriidilised toimingud
Finantsteenused, välja arvatud kindlustus ja pensionifondid
Telekommunikatsioon
Peakontorite tegevus, juhtimine
Madalaimat palka maksvad valdkonnad:
Hoonete ja maastike hooldus
Hoolekandeasutused
Sotsiaalhoolekanne
Teenindajad, ettekandjad
Posti- ja kulleriteenus

Allikas: Palgainfo Agentuur

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
13. May 2014, 12:56
Otsi:

Ava täpsem otsing