USA asevälisminister: karmimad sanktsioonid tulevad kindlasti

Seni on sanktsioonid puudutanud eelkõige üksikisikuid ja piiratud arvul ettevõtteid.

"USA seisukoht on selline, nagu ütles USA president Obama, kui ta kantsler Angela Merkeliga Washingtonis kohtus. Me liigume kindlasti edasi terveid majandussektoreid hõlmavate sanktsioonidega, kui 25. mai valimistel toimuda ei lasta," ütles Nuland pärast kohtumist välisminister Urmas Paetiga. "Need valimised on absoluutselt olulised, et Ukraina inimesed saaksid väljendada oma seisukohta, millisena nad oma riigi tulevikku näha tahavad." 

Nuland märkis, et lääneriikide poolt juba praeguseks kehtestatud sanktsioonid pole Venemaa jaoks sugugi valutud. Rubla on USA dollari suhtes nõrgenenud ligi 20%, Venemaa riigireiting on langenud pea spekulatiivsele tasemele ning märtsi algusest on Venemaa keskpank rubla toetuseks kulutanud ligi 60 mld dollarit. IMF hoiatas, et Venemaa majandus on languse äärel.

"Sanktsioonid on Venemaa majandust tugevalt mõjutanud," ütles Nuland. Mis edasi saab, on Venemaa valik.

Samas tuli nii Nulandil kui Paetil möönda, et soovitud pingete vähendamist Ukrainas pole need sanktsioonid toonud.

Agentuur Bloomberg vahendas täna, kuidas USA ja Euroopa ametnikud püüavad ootusi võimalike kolmanda raundi ehk konkreetsete majandusharude vastu sihitud sanktsioonide osas jahutada.

Ametnike sõnul kardetakse, et kui kehtestada sanktsioonid Venemaa energia- või finantssektori vastu, mida on kõige tõenäolisematena nimetatud, võib Venemaa anda vastulöögi, millest kannatab lääneriikide endi majandus.

"Eurooplased ei taha selgeid konkreetseid sanktsioone tervete sektorite vastu," ütles Bloombergile Washingtoni välissuhete nõukogu teadur Robert Kahn. "Mida me võime näha on tõenäoliselt vargsem üleminek sektoriaalsetele sanktsioonidele, nimetades konkreetseid firmasid, kuid mitte tingimata kogu sektorit või kõiki selle sektori tehinguid. See saab olema osaline"

"Me peame olema väga ettevaatlikud, et me ennast rohkem ei kahjusta kui vastaspoolt," ütles eile Poola välisminister Radoslaw Sikorski.

Sarnast mõtet väljendas läinud nädalal Bloombergi telekanalile antud intervjuus USA rahandusminister Jacob J. Lew, kui temalt küsiti, miks mitte kohe praegu karmimaid sanktsioone rakendada? Minister vastas, et oluline on vältida Venemaa vastulööki, mis kahjustaks USAd ja Euroopat.

Konkreetsete tööstusharude vastu suunatud sanktsioonid ei ole siiski laualt maas. EL jätkab selliste sanktsioonide ettevalmistamist, puhuks, kui Venemaa ei lase 25. mail toimuda Ukraina presidendivalimistel. Ka Lew rõhutas, et tal on olemas volitused selliste sanktsioonide kehtestamiseks.